Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kuidas…

Siim Sepp 19. juuni 2008, 00:00

Tugevda regulaarse vastupidavustreeninguga kopse ja südant. Teadlased on ammu seostanud head füüsilist vormi vaimse võimekuse suurenemisega, viimasel ajal on selle seose kohta tehtud ka kinnitavaid uuringuid.

Seosta uus info vanaga. Vananedes muutub mälu nõrgemaks, mistõttu on mõistlik hakata uusi andmeid seostama vana ja kinnistunuga. Näiteks mõtle välja skeem, kuidas uus telefoninumber vanaga seostub.

Vähenda stressi. Kui tahad midagi meelde jätta, võta aeg maha ja püüa olla eemal stressitekitajatest.

Keskendu. Hajunud tähelepanu ja segamine mõjuvad info meeldejätmisele halvasti. Seega ei kipu õnnestuma telefoninumbri meeldejätmine autojuhtimise või telefoniga rääkimise ajal.

Treeni aju. Sudoku ja ristsõna lahendamine aitab mõistusel erksana püsida. Sobib ka lugemine, eriti kui loed midagi mõtlema ergutavat.

Tee kindlaks, millal on su parim aeg mõtlemiseks. Teadlased on leidnud, et üle 50aastastel on vaimne võimekus kõrgeim hommikul kaheksast lõunani. Noortel jääb see hilisemale kellaajale. Arvesta oma vanusega ning planeeri suuremat vaimset pingutust nõudev tegevus sobivamale ajale.

Ära suitseta ega kasuta muid tubakatooteid. Kui oled korduvalt edutult loobuda proovinud, ära anna alla. Lõpuks peab see õnnestuma.

Lase end regulaarselt kontrollida (sh käärsoolt, rindu, eesnääret, emakakaela ja nahka - küsi oma arstilt kontrollimisintervallide kohta ning mis vanuses peaks seda alustama). Vähi varane avastamine suurendab oluliselt paranemisvõimalusi.

Piira alkoholi tarbimist. See ei tähenda, et võid nädal aega karske olla ja siis reedel juua terve nädala eest.

Kaitse nahka päikese eest. Kasuta suvel väljas alati päikesekreemi, mis kaitseb nii UVA kui ka UVB kiirte eest.

Ole füüsiliselt aktiivne. Sportimisest kasu saamiseks ei pea olema atleet. Kasu on ka kergematest harjutustest - südame löögisagedust tõstavad ning higistama panevad juba kiire kõnd, jalgrattasõit või tantsimine.

Hoia kehakaal normis. Kehamassiindeks (kehakaal kilodes jagatud pikkuse ruuduga meetrites) peaks olema 25 või vähem.

Väldi menopausiaegset hormoonravi. Kui hormoonravi on vältimatu, püüa seda mitte teha üle viie aasta.

Vähiriski vähendamiseks on küllalt efektiivsed ravimid. Räägi nendest arstiga.

Väldi vähki põhjustavate asjade - nt kiirguse ja mõnede kemikaalide - lähedust.

Söö vähiohtu vähendavat toitu. Teadlased usuvad, et taimne toit vähendab vähitüüpide tekke tõenäosust, eelkõige käärsoolevähi. Ära söö päevas rohkem kui umbes kaardipaki suuruse tüki punast liha, väldi ümbertöödeldud liha nagu vorstid ja suitsuvorstid, söö iga päev juurvilju ja puuvilju, tarbi vähe suhkrustatud jooke, magustoitu, komme, soolaküpsiseid ja krõpse.

Hoia pikivahet. Sind ja eessõitvat autot peab lahutama vähemalt kaks sekundit. Samuti väldi sõitmist kaasliikleja auto tagumise ratta kõrval, sest siis on sind raske märgata ning ootamatu reavahetus võib põhjustada õnnetuse. Samuti ära lase enda sabas sõita - vaheta rida või aeglusta ning lase teine juht mööda.

Ole teadlik ümbruses toimuvast. Paljud autojuhid näevad potentsiaalseid ohuallikaid ette vaid 5-8 sekundit. Pilk keskendatakse vaadet varjavale eessõitvale autole. Tegelikult on vaja 15-20 sekundit, et varakult märgata teetöid, ohtlikke liiklejaid, kõrvalteelt lähenevaid sõidukeid ja teed ületavaid jalakäijaid.

Väldi segavaid tegureid. Suure osa õnnetuste ajal tegeles juht peale autojuhtimise veel millegagi. Olgu söömise, mobiiltelefoniga rääkimise või laste korralekutsumisega.

Teavita teisi oma kavatsustest. Manöövrit sooritades kasuta suunatulesid. Kui sinu taga sõitev auto on liiga lähedal, anna sellest tulede või signaaliga märku. Ära eelda, et teised autojuhid on su kavatsustest niigi teadlikud.

Aeglusta kiirust vihma- või lumesaju korral. Teed on libedaimad vahetult pärast saju algust, sest kuivale teele kogunenud õli- ja tolmukiht tõuseb saju korral õhukese veekihi pinnale ning muudab tee libedaks. Tee õlist puhtaks pesemiseks peab sadu kestma pool tundi. Ka tugev sadu võib olla probleemiks. Kui rehvid on kulunud või madala mustriga, ei suuda need suure kiiruse juures vett ratta alt ära juhtida. Ratas kaotab kontakti teega ning tekib vesiliug.

Õpi külglibisemisest väljumist. Auto satub külglibisemisse siis, kui kiirus on läbitava kurvi ja teekatte kohta liiga suur. Eriti ohtlikud on lumi, jää ja lahtine kruus. Sellise katte korral võib külglibisemine tekkida ka näiliselt kerges kurvis. Külglibisemist on kahte tüüpi - libisevad esimesed või tagumised rattad. Esirataste üle kaotatakse kontroll liiga järsu manöövri tõttu. Sel juhul pole roolist kasu, võta jalg gaasipedaalilt, peagi haarduvad rattad teega ning saad auto juhtida sinna, kuhu vaja. Tagumiste rataste libisemise korral tuleb rool keerata libisemisele vastu ja kui auto reageerib, kiiresti vastassuunda, vältimaks teisele poole libisemist.

Sõida sujuvalt. Kõik juhtimisliigutused - kiirendamine, pidurdamine, käiguvahetamine, pööramine - peaksid olema kindlad ja sujuvad. Näiteks kui on vaja teha takistusest möödapõikamiseks äkiline manööver, ära ürita sama kiiresti endisele trajektoorile tagasi saada - võid kaotada kontrolli auto üle.

Pidurda aeglaselt. Ära valmista enda taga sõitvale autole äkkpidurdusega üllatust. See võib põhjustada õnnetuse või liiklusummiku sinust tagapool. Pidurdamist alusta varakult ning esialgu väikese jõuga, auto aeglustudes vajadusel tugevdades survet piduripedaalile. Õpi tundma auto pidureid. Vali selleks ohutu koht, näiteks tühi parkimisplats, ning proovi suurel kiirusel täie jõuga pidurdamist. Nii tead paremini, mida sarnases olukorras liikluses oodata.

Suhtu suurtesse autodesse lugupidamisega. Mida suurem mass, seda suurem inertsus ning vastavalt pikem pidurdustee ja väiksem manööverdusvõime. Kui neist möödud, reastu tagasi alles siis, kui näed tahavaatepeeglist tervet auto esikülge. Nii väldid talle ettekeeramist. Samuti pole hea suurtel autodel sabas sõita. Kui oled liiga lähedal, ei näe juht sind küljepeeglist. Sina aga ei tea ees toimuvast midagi, sest vaade on varjatud. Ära ürita neist paremalt mööduda! Pika sõiduki juht peab paremale pööramiseks tegema suurema kaare ning keerab esmalt vasakule. Kui nüüd üritada paremalt mööduda, on õnnetus kerge tulema.

Sõida keskmise liiklusvoo kiirusega. Liiga aeglaselt või kiirelt sõitmine tekitab asjatult palju ohtlikke olukordi.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:47
Otsi:

Ava täpsem otsing