Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Merko ja Eesti Ehitus - aasta alguse parimad ellujääjad

Virge Lahe 19. juuni 2008, 00:00

Merko Ehituse kasum kasvas I kvartalis lausa 75 protsenti, Eesti Ehitusel 50 protsenti. Veel läinud aasta viimases kvartalis oli ehitusettevõtte tulu ligi ühe neljandiku võrra väiksem võrreldavast perioodist.

Merko Ehituse juhatuse liige Alar Lagus märkis, et ettevõtte kasumi kasv oli eelkõige tingitud sellest, et kinnisvaraarendus ja elamuehitus on tsüklilised. Samuti soosis ehitustegevust soe talv. "Meie tegevuse edukus ei sõltu vaid ühe turu eripäradest," rääkis Lagus, toonitades, et Merko Ehitus on kolmes riigis aktiivselt tegutsev ehitusettevõte.

Eesti Ehituse juhatuse esimehe Jaano Vingi sõnul oli kasumi kasvu taga kaks asja. Esiteks nimetas ta ehituses nihkes olevaid protsesse ja 2007. aastast jäänud nn korralikku töödeportfelli. "Üha tiheneva konkurentsi mõju ei ulatunud veel otseselt tulemusteni," võttis Vink olukorra kokku.

Teiseks tõi Vink välja tubli ja professionaalne töötajaskonna. Mees rõhutas, et tänavu I kvartalis ei olnud olukord turul võrreldes mullusega sugugi parem.

Kui toona toimetati päris mitme üle talve kandunud projekti kallal, siis seekord alles otsiti tööd või just alustati uute lepingute täitmist. Vingi sõnul andis oma panuse ka läinud aasta lõpus enamusosaluse ost Eston Ehituses, mille numbrid aruandes varem ei kajastunud.

Huvitava asjaoluna mainis ehitusjuht, et I kvartal erines eelnevatest ka sellega, et kõik kinnisvaraarendajad, kelle hulka pole Eesti Ehitus ennast puhtal kujul kunagi arvanud, hakkasid äkki rääkima, kui tublid ehitajad nad on. Ehitusfirma käive kasvas 38%. Erinevalt Merko Ehitusest näitas Eesti Ehitus ka läinud aasta viimases kvartalis korralikku kasumi ja käibe kasvu.

Kolmandana kasumit kasvatanud telekommunikatsiooniettevõtte Starmani finantsdirektori ja juhatuse liikme Rändy Hütsi sõnul oli ettevõte majanduses toimuvatest tagasilöökidest mõnevõrra vähem mõjutatud, kuna tugev tooteportfell oli taganud ka stabiilse kliendibaasi.

Teist kvartalit järjest oli parim käibe kasvataja Eestist väljapoole laienev Olympic EG, mistõttu maksti lõivu ka kasumi langusega. Aastaga on mängukohtade arv kasvanud 43 kasiino võrra, mis andis oma osa käibesse. Käive kasvas enam kui 50 protsenti.

Olympic EG juhatuse liige Andri Avila nentis, et avatud kasiinode kasumlikkus ei kasva samas tempos käibega, mis on loomulik, kuna uute mängukohtade ülevõtmise ja avamisega on seotud kindlad kulud.

Samuti mõjutas Avila sõnul tulemust üldine majanduskliima jahtumine ja uute kasiinode käivitumisaegade pikenemine. "Sõltuvalt üldisest majanduskliima arengust ootame marginaalide kasvu mitte enne selle aasta viimast kvartalit," teatas Avila.

Harju Elekter suutis üle kolmandiku võrra käivet kasvatada, ka kasumi kasvatamises suudeti olla esiridades. Samas näitas elektriseadmete ja -materjalide tootja mullu viimases kvartalis Merkoga võrdset kahjumit.

Juhatuse esimees Andres Allikmäe tõi käibe kasvu ühe põhjusena välja selle, et tegutsetakse pisut teistsugustel turgudel, kui seda on kinnisvara ja transiit, mis on praegu Eestimaal väga haavatud.

"Kindlasti on ka euroraha tugi positiivne," kõneles Allikmäe. Samuti tõi ta välja, et eksporditurgudel läheb neil väga hästi, märkides ära Soomet ja Leedut. "Edaspidi mängiks stabiilsuse kaarti."

I kvartalis vähenes börsiettevõtete tulu kokku ligi 48 miljonit krooni. Samuti oli börsiettevõtete kogukäive pea miljardi krooni võrra väiksem eelmisest kvartalist.

Väikeaktsionär Viljandist Silver Lepik, kes on börsil valitsevate halbade aegade tõttu peaaegu Tallinna börsi aktsiatest loobunud, nentis, et praegu ta üldse ei vaata, mida teevad börsiettevõtete kasumid, sest aktsiad on langusfaasis.

Üldiselt pidas ta ettevõtete kasuminumbrite jälgimisest olulisemaks seda, mida kogu majandus teeb. Praeguses langusfaasis on tema hinnangul väga raske väikeinvestoril kasumit saada. Lepiku hinnangul võib langusfaas kesta isegi kuni 20 aastat.

Kui Hansabank Marketsi analüütik Sander Danil ei näe börsiettevõtete kasumi- ja käibeedetabelite koostamisel väga suurt mõtet, siis LHV Balti analüüsiosakonna juht Erki Kert hindab kasuminumbrit.

"Mitu firmat, mis I kvartalis näitas häid tulemusi, saavutas selle suuresti niiöelda vana rasva pealt, kuid lähemates kvartalites võib oodata tulemuste olulist halvenemist," kommenteeris Hansabank Marketsi analüütik Sander Danil.

"Samas kui madalseis kestab veel kas või aasta, ei tohiks nii lühikese perspektiivi tulemused olla firmade väärtuse kujunemise aluseks," lisas ta

Danili sõnul on vaja püüda veel kaugemale ette vaadata. Hansabank Marketsi fundamentaalanalüüsi protsessis on ettevõtete edukuse ja väärtuse peamisteks kriteeriumiteks rahavoo genereerimise võime ja selle kasvuväljavaated.

Analüüsis lähtutakse eeldusest, et ettevõtte väärtus kujuneb kõigi tulevikus teenitavate rahavoogude mõistliku riskihinnaga diskonteeritud väärtusest.

Erki Kert nentis, et ehitus- ja kinnisvaraettevõtete puhul on käibe ja kasumi jaotumine kvartalite vahel suhteliselt ebareeglipärane, sõltudes enim suurte projektide müümisest ja seal laekuvast rahast.

"Praeguses olukorras läheb paremini neil ettevõtetel, kelle tulud on Balti riikidega vähem seotud, st suur osa on ekspordil," märkis Kert.

Samuti läheb tema sõnul paremini stabiilsemates tööstusharudes tegutsevatel ettevõtetel (näiteks telekommunikatsioon), mida majanduse jahtumine vähem mõjutab.

"Kõige nukramalt on pihta saanud otseselt jaekaubanduse ja tarbijakulutustega seotud ettevõtted," ütles Kert.

Kerdi hinnangul annab kasumi ja käibe jälgimine kahtlemata esmase pildi sellest, kuidas ettevõtetel läheb. Käibe kasv näitab kõige puhtamal moel ära selle, milline on nõudlus firma toodete või teenuste järele ning kui edukad ollakse nende müümisel.

Kasumi jälgimine on Kerdi arvates mõnevõrra keerulisem, kuna tõe huvides on soovitatav ühekordseid tulusid-kulusid mitte arvesse võtta.

Samas on väikeste korrektuuride järel kasumi teenimise võime investorite jaoks üks olulisemaid näitajaid ettevõtte käekäigu kohta.

"Tehakse ju teenitud kasumist tulevikus dividendiväljamakseid," sõnas Kert.

Eestis tervikuna vähenes ettevõtete kasum tänavu I kvartalis võrreldes aastataguse ajaga 11%. Statistikaameti andmetel oli ettevõtete kogukasum Eestis I kvartalis 10 miljardit krooni.

Vähenemise tingis väiksem nõudlus ning hindade ja tööjõu kallinemine.

Käivet näitasid Eesti ettevõtted tervikuna I kvartalis siiski enam kui mullu samal ajal, seda 6% võrra. Ometigi oli täheldatav selge käibe kasvu vähenemine, sest veel aasta tagasi kasvas see 26%.

Suurima osatähtsuse müügitulust andsid hulgi- ja jaekaubanduse ning töötleva tööstuse ettevõtted, vastavalt 41% ja 21% kogumahust.

Eelkõige mõjutas müügitulude kasvu aeglustumist suurima osatähtsusega ja tarbijate hinnatundlikkusest otseselt sõltuv tegevusala hulgi- ja jaekaubandus, kus kasv oli vaid veidi üle 3%.

Enim suurenes müügitulu hotellides ja restoranides, samuti hariduse, tervishoiu ja mäetööstuse vallas.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:36
Otsi:

Ava täpsem otsing