Proovime tasuta prügikogumist

Artikkel

- Uudised
- ÄP fototoimetus
- 18. juuni 2008 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Proovime tasuta prügikogumist
Proovime tõepoolest tasuta prügivedu. Sõna "tasuta" tuleb muidugi kasutada jutumärkides - sellist inimest/äri pole olemas, kes hakkaks prügi kõigi meeleheaks oma kulul vedama, raha tuleks riigikassast ja vastutuse paneks selle eest ka riigile. Miks?
Esiteks totaalne punnseis jäätmekäitluse korraldamisel. Vaid 60% omavalitsustest on suutnud oma vallas/linnas käima panna enam-vähem toimiva prügi kogumise ja vedamise süsteemi. Väikevaldadele käib kohustus üle jõu. Puudu jääb nii pädevusest kui ka rahast, aga ka prügivedajaist - suuri firmasid kolkad ei huvita, kõva konkurents on väiksed tegijad suurte vahel "huvipiirkondadeks" jagatud turult välja söönud.
Praegune süsteem toimiks paremini, kui omavalitsusi oleks kõige enam paarkümmend ja needki teeksid omavahel koostööd. Prügi on prügi igal pool, miks peaks selleks olema 227 eri poliitikat. Pole vaja rohkem raha sellele raisata.
Teiseks. Inimeste kodudes (köökidest, abiruumidest) on tekkinud jäätmete minisorteerimisjaamad. Isegi pealinnas torkab silma üle ääre ajavaid, teab millal tühjendatud konteinereid. Tänavad, siseõued, nurgatagused näevad samuti välja kui sorteerimisjaamad, kust kõik töötajad on lahkunud.
Piirkondade jagamine firmade vahel kaotas konkurentsi ning inimesed ei saa vahetada teenusepakkujat, kellega nad pole rahul. Kadunud pole ka komme peita oma kasutatud kodumasinaid, rehve jm prahti metsa alla.
Kolmandaks - suurte jäätmekäitlejate käsi on liialt juhtinud seadusekirjutajaid. Sellest, et nad on oma lobby'ga üle pingutanud, said nüüd lõpuks ka prügifirmad ise aru - kindlateks piirkondadeks jagatud turg ei taga neile enam piisavalt sissetulekut. Jäätmekäitlejate liit pakkus eile välja mitu lahendusvarianti - jäätmemaksu, litsentsitasude süsteemi. Esimene suurendab maksukoormus ja omavalitsuste kulusid, teine soosib ikkagi suuri jäätmekäitlejaid.
Jäätmemajanduse riigi korraldada andmisel tekitab kõhklusi see, et prügi on ikkagi kohalik probleem. Samas - riik on niisama väike, kui on paljude riikide omavalitsused, teisalt kulude kokkuhoid, üks poliitika, parem järelevalve.
Nn tasuta avaliku teenuse vastu räägivad meie senised kogemused teenustega, mida riik tellib erafirmadelt, nt laevaühendus saartega ja Vjatšeslav Leedo, reisirongiliiklus ja Edelaraudtee jms. Kindla teenistuse tagamine kasvatab kahjuks peamiselt riigi kulusid, mitte teenuse kvaliteeti. Ja konkurents on samamoodi surnud.
"Teeme ära" aktsioon aga näitas, et nn tasuta teenus on võimalik. Hoiaks siis riigi puhta iga päev, mitte aktsiooni ajal. Ülesande saab delegeerida mõnele MTÜ-le, neid tegutseb ses vallas õige mitu. Alternatiiv on vaba konkurents nagu mis tahes ärivaldkonnas. Firma ja klient suhtlevad omavahel, riigile ja omavalitsusele jääks vaid järelevalvaja roll.
Autor: ÄP
Hetkel kuum