Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Prügivedajad otsivad lisasissetulekut prügimaksust
Ragn-Sellsi ärijuht Agu Remmelg selgitas, et korraldatud jäätmeveo toimimist segab asjaolu, et see on rakendunud nelja aastaga vaid 60% kohalikest omavalitsustest. "Korraldatud jäätmevedu pole täitnud eesmärke," ütles ta.
""Teeme ära" kampaania oli selle tõestuseks, et jäätmevedu ei toimi, kuna loodusest toodi välja 10 000 tonni prügi. See on ühe maakonna keskmine aasata prügikogus," rääkis ta.
Remmelg ütles, et korraldatud jäätmeveo probleemile oleks kiireim lahendus jäätmeseaduse vastuvõtmine, mis tagaks ka selle toimimise. "Prügimaks on üks variant, mis võimaldab omavalitsustele jäätmejaamu. Praegu pole omavalitsustel jaamade käigus hoidmiseks ja ülalpidamiseks raha," sõnas Remmelg.
OÜ Resk tegevjuhi Vello Lipu sõnul käiks prügimaks praegust poliitilist arengut ning halduskorraldust arvestades riigile üle jõu. Ka pole Lipu sõnul arusaadav, mis alusel jäätmemaks kehtestataks. "Jäätmevaldajate register puudub, kuidas siis lisaülesandega hakkama saadakse? Kellelt küsida maksu, kui pole korralikku registrit?" küsis ta. "Prügimaks ei anna midagi," märkis Lipp.
Eesti Jäätmekäitlejate Liidu tegevjuhi Margit Rüütelmanni sõnul oleks jäätmemaksuga kohalikel omavalitsustel raha jäätmekäitluse korraldamiseks. "Selle süsteemi peamised miinused on aga maksukoormuse suurenemine ning ametnike arvu ja sellega seoses ka kulude suurenemine. Ka ei ole elanikkonnal võimalust ise teenusepakkujat valida," märkis Rüütelmann.
Jäätmekäitlejate liidu teine jäätmeveo ümberkorraldamise ettepanek on teha vedamisõigus litsentsipõhiseks. Remmelg rääkis, et selleks korraldatakse teenindamisõigusele konkurss, vedajad peavad teatud nõuetele vastama ning nende vedajate hulgast, mis on litsentsi saanud, saavad kodanikud valida. "Kui kodanik pole ühe firmaga rahul, saab ta teise valida," lisas ta.
Lipu sõnul aga tõstaks veolitsentside konkurss prügiveo hinda.
Praegu on Lipu sõnul prügivedajatele garanteeritud kindel veomaht. "Regulaarne vedu võimaldab konkreetset hinda pakkuda. See on nagu riigi tellimus, kindel töö ja kindel hind. Kui prügitekitaja hakkab valima, tekitab see kahju. See tähendab vabaturgu, mis toob vabaturu hinna ehk kõrgema hinna."