Uus analüüs ennustab merevee tõusu

Mulluses kliimamuutuse prognoosis pakkus ÜRO valitsustevaheline kliimamuutuste paneel IPCC, et aastaks 2100 on merevee tase praegusega võrreldes tõusnud 28-43 sentimeetri võrra. Sel kevadel Viinis Euroopa geoteaduste liidu aastakonverentsil esitletud uus analüüs väidab, et IPCC oli ennustustes liialt tagasihoidlik.

IPCC analüüsis puuduvad andmed liustike sulamise kiirenemise kohta, mida põhjustab kõrgenenud veetemperatuur maailmameres, sest analüüsi koostamise ajal ei suudetud seda protsessi veel täpselt mõista.

Uue analüüsi on Soome ja Suurbritannia teadlased teinud arvutimudeli abil, mis hõlmab andmeid kahe viimase aastatuhande maailmamerede veetaseme kohta.

Liverpooli lähedal asuvas Proudmani okeanograafialabori teadlase Svetlana Jevrejeva sõnul on sel ajal merevee taseme keskmine olnud väga stabiilne, varieerudes 20 sentimeetrit. "Sajandi lõpuks tõuseks merevesi meie ennustuse kohaselt 0,8-1,5 meetrit. Kiiret tõusu põhjustab liustike kiirem sulamine," lisas ta.

Uus mudel matkib merevee taseme kohta viimase 300 aasta jooksul kogutud andmeid. Varasema kohta on merevee tasemest vähe konkreetset infot. Küll aga leidub arheoloogilist materjali - näiteks mis tasemeil olid roomlaste kalasadamate sadamasillad. See on ilmselt tugevaim kinnitus, et merevee tase pole 2000 aastaga märkimisväärselt muutunud.

Praegune taseme tõusu kiirus - umbes kolm millimeetrit aastas - on põhjus, miks teadlased ennustavad, et tõus hakkab kiirenema. Mullu jõudis sakslane Stefan Rahmstorf teistsuguse metoodikaga samale järeldusele, pakkudes välja, et veetase võib tõusta sajandi lõpuks 0,5-1,4 meetrit.

Värsked satelliitide abil kogutud andmed viitavad, et Gröönimaal ja Lääne-Antarktikas liustikud kahanevad, samas Ida-Antarktikas jääkilp kasvab. Kui Gröönimaa ja Lääne-Antarktika liustikud sulaksid täiesti, tõstaks see merevee taset mitme meetri võrra. Sulamisprotsess võtaks aga sajandeid.

Briti teadlased väidavad ajaloole tuginedes, et vesi võib tõusta ka rohkem - kuni 1,6 meetrit. Nad uurisid, mis toimus Maal enam kui 100 000 aasta eest, mil oli viimati nii soe, nagu prognoosid ennustavad.

Teadlaste arvamus põhineb liustike sulamise vaheajal toimunul. Siis, 124 000 kuni 119 000 aastat tagasi, oli Maa kliima soojem, mida põhjustas Maa toonane orbiit Päikese suhtes. Meri oli tänasest kuus meetrit kõrgem, sulanud olid nii Gröönimaad kui ka Antarktikat katvad jääkilbid.

Briti okeanograafiakeskuse teadlane Eelco Rohling leidis toonaseid andmeid vaadeldes, et merevesi tõusis 1,6 meetrit sajandi kohta. Gröönimaal oli siis 3-5 kraadi praegusest soojem, mis vastab ennustustele järgmise sajandi temperatuuritõusu kohta.

Praegused mudelid, mis kirjeldavad liustike olukorda, nii suuri muutusi ei ennusta. Samas ei arvesta need paljusid protsesse, mida liustikeuurijad on kirjeldanud. Üks 2006. aasta uuring leidis, et maailmamere tõusu ennustused alahindavad inimese põhjustatud kliimamuutuste mõju.

Autor: Villu Päärt