Miks läheb toit maailmas üha kallimaks?

19. juuni 2008, 15:24

Tartu Ülikooli rahvusvahelise ettevõtluse
professor Urmas Varblane selgitas Postimehele, miks maailmas toidu hinnad
tõusevad nüüd ja ka tulevikus ning ennustab ühtlasi paremat tulevikku Eesti
põllumajandusele.

Nii Eestis kui ka kogu maailmamajanduses on viimasel aastal palju kõneainet pakkunud toidukaupade hinnatõus ja pakutakse välja erinevaid meetodeid sellega võitlemiseks.

Selle arutelu juures oleks hädavajalik eristada lühiajalist ja pikaajalist vaatenurka. Tõepoolest on lühiajaliselt võimalik Eestis toidukaupade hindade stabiliseerumine või isegi mõningane langus, seda esmajoones kaubanduslike juurdehindluste vähendamise arvelt. Eestis toimuvat peaks siiski vaatama laiemas maailmamajanduse taustsüsteemis.

Järgnevalt püüan näidata, miks toidukaupade hinnad maailmas siiski kasvavad ja jõuan järeldusele, et pikemas perspektiivis pole erilist lootust, et see hinnatõus lakkab.

Kõige üldisemalt võttes põhjustavad toidukaupade hinnatõusu maailmaturul järgmised tegurid:

1) elanikkonna kiire kasv arengumaades tervikuna ja nende ostuvõime kasv esmajoones Aasias ja Lähis Idas;

2) globaalsed kliimamuutused, mis vähendavad haritava maa hulka;

3) biokütuste kasutamise kasv, mis kasutab palju erinevaid põllumajandussaadusi;

4) kiiresti kasvavad energiahinnad, mis muudavad toidukaupade tootmise kallimaks.

Aasia kasvab ja rikastub

Elanikkonna kasv maailmas jätkub ja aastaks 2030 prognoositakse maailma elanikkonna kasvu 8 miljardini ehk lisandub veel kaks miljardit inimest, kes vajavad toitu.

Kuid tänu Hiina, India ja teiste Aasia riikide kiirele majanduskasvule muutuvad inimesed seal rikkamaks. Näiteks Hiinas on viimased 25 aastat majandus kasvanud 9 kuni 10 protsenti aastas.

ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni (FAO) hinnangul on ajavahemikus 2005 kuni 2030 oodata Aasias igal aastal elanike ostuvõime kasvu 5 protsendi võrra.

Samal ajal kasvab seal elanikkond ühe miljardi võrra ja jõuab perioodi lõpuks 5 miljardini.

Lisaks muutuvad järjest rikkamaks Lähis-Ida naftariigid.

See tekitab väga tugeva ja pidevalt kasvava nõudluse toidukaupadele.

Lihtsustatult öeldes, ei lepi hiinlane või hindu enam riisi ja kastmega, vaid ta soovib ka liha, piimatooteid ja kõike muudki tarbida nagu meie.

FAO hinnangul võib liha ja piima tarbimine järgneva kahekümne aastaga Aasias lausa kahekordistuda.

Põllud kannatavad kliimamuutuste tõttu

Samal ajal kahaneb põllumajandussaaduste tootmiseks sobiv haritav maa kliimamuutuste tulemusena, sest paljud senised piirkonnad kannatavad üha enam kuumuse all.

Teistes piirkondades saak hoopis hävib üleujutustes.

Biokütused

Lisaks vähendab toidukaupade pakkumist ka haritava maa üha suurem kasutamine biokütuse tootmiseks.

Näiteks USA-s kasutatakse juba umbes 40 protsenti maisist etanooli tootmiseks.

See kõik surub pikemas perspektiivis jätkuvalt üles teraviljahindu.

Kuid Brasiilia edukas suhkruroo kasutamine autokütuse valmistamiseks näitab, et ka teiste toidukaupade hinnad jäävad surve alla.

Isegi nn biokütuse valmistamiseks sobivate teise põlvkonna taimede puhul, mis pole sobivad toiduainete valmistamiseks, jääb ikka üles probleem, et nende energiataimede kasvatamisel kasutatakse ära nappi ressurssi – maad.

Kiiresti kasvavad energiahinnad kasvatavad samuti toidukaupade tootmiskulusid ja tekitavat survet hindade tõstmiseks.

Head uudised Eesti põllumajandusele

Kogu eelneva jutu kokkuvõtteks – mitmete tegurite koosmõjul on oodata pidevat survet toidukaupade hinnatõusuks maailmas ja haritav maa läheb üha enam hinda. Ühelt poolt on see tarbijatele ebameeldiv uudis.

Teisalt Eesti põllumajandusele on see hea sõnum tulevikuks, sest kliimamuutused muudavad Eesti põllumajanduse seisukohalt senisest atraktiivsemaks piirkonnaks.

Nõudluse kasv maailmaturul avab paremad võimalused realiseerida oma eelised nii otseselt põllumajanduses (nt piimanduses), kuid ka haritava maa kasutamisel biokütuste tootmisel ja mahepõllunduses.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
01. July 2008, 10:33
Otsi:

Ava täpsem otsing