Kinnisvaraäri Narva moodi

Poolteist aastat tagasi kirjutas Äripäev Narva tegelikust otsustajast Aleksandr Moissejevist. Pealtnäha leebe ja tagasihoidlik mees omab paljude sõnul linnas sellist mõjuvõimu, et tema loata ja teadmiseta linnavara ei müüda ega linna tellimused liigu. Viimasel ajal on aga Narvas paljud inimesed väga närvilised.

Eelmisel nädalal peeti pistisekahtlusega 48 tunniks kinni Narva linna majandusameti juht Arkadi Nikolajev, sel nädalal otsis kaitsepolitsei läbi puhkusel viibiva abilinnapea Sofja Homjakova kabineti. Homjakova elukaaslane on linnapea nõunik Vadim Orlov.

Narvas teavad kõik, et linna valitseb üks sõpruskond, kes ajab juba mitmeid aastaid omapärast kinnisvaraäri Narva linna varadega. Sõpruskonna tuumiku moodustavat linnavolikogu liikmed Aleksandr Moissejev ja Fjodor Ovsjannikov, lisaks endine kohaliku SEB kontori direktor Stanislav Sorokin. Kolmiku lähedal olevat ka ASi Narva Vesi juhataja, Sillamäe volikogu aseesimees Aleksei Voronov.

"Otsustajad on linnas Moissejev, Ovsjannikov ja Sorokin. Nende lähikonnas on ka Voronov. Orlov sinna ei kuulu," räägib IRLi liikmest Narva linnavolikogu saadik Ants Pauls.

Eri Kinnisvara Ida-Viru osakonna juht Aivo Peterson räägib linnavara liigutamise lihtsa ja kaua toimiva skeemi lahti: volikogu otsusega antakse linna vara tasuta üle linnaosalusega ettevõttele, sihtasutusele või mittetulundusühingule. Sealt liigub see edasi juba "õigele" firmale, kuid nüüd juba volikogust mööda minnes. Ehk kõik, kes tahavad Narvas linna maad saada, peavad seda sõpruskonna kaudu tegema, räägitakse ka vahendustasudest.

Vaadates juba linna poolt müüdud või hoonestusõigusega antud kinnistuid, hämmastab, kui väike seltskond nende tagant paistab. Mõne kinnistu müügil on kokkuleppele ka varem jõutud ning kinnistusregistris vahendajat vahel pole.

Narvas on avalik saladus, et volikogu liikme Moissejevi ärid on teiste nimel ning kokkuleppeid sõlmitakse suuliselt. Nii saab sõlmida tehinguid, mille kohta lühidalt võib öelda: kõik on JOKK.

Ants Pauls räägib, et Kalda tänav 3 asuva endise Narva turu ostis Ovsjannikovi firma puhtalt rahateenimise eesmärgil. Tulu jagatakse sõpruskonnas omavahel ära, kui kinnistud on edasi müüdud, teab Pauls. Siiani on õhus küsimus, millistel tingimustel müüdi Tallinna mnt asunud ASi Narva Bussiveod hooned.

Praegu pakutakse müüa aadressil Kangelaste tänav 29 linnale kuuluvat kolme hektarit maad. Otsitakse ostjat, kuid tingimusel, et vahendajad saavad selle eest 14 miljonit. Raha tuleks kanda mõne varifirma arvele fiktiivse teenuse eest.

"Nii Narva kui ka Kohtla-Järve on Eesti keskkonnas omapärased omavalitsused. Kui mujal on arenetud läänelike väärtuste poole, siis seal on jäädud nõukogulike ja bütsantslike suhete rägastikku.

Skeemid, mida kasutatakse, on jokk või on juristid need nii segaseks ajanud, et lahtiharutamine on ülikeeruline," räägib Ida-Virumaalt riigikokku valitud Jaanus Rahumägi.

Ometi on senine mõnus rahu ja vaikus Narvas häiritud. Sõpruskond on segaduses. Põhjust ärevil olla on enam kui küll - Narva bojaarid nimelt ei tea, mida rääkis uurijatele Nikolajev ning millist infot leidsid kapo-mehed Homjakova kabinetist. Muidu liigub info Narvas mõttekiirusel - et linnas on Äripäeva ajakirjanikud, saavad Narva otsustajad peaaegu kohe teada.

"Riik peaks nende asjadega väga tõsiselt tegelema. Piisaks pretsedente loovatest otsustest, mis taastaksid kohapeal usu riigi võimekusse. Praegu seda usku pole," sõnab Jaanus Rahumägi.

"Kui uudis Nikolajevi kinnivõtmisest tuli, siis helistasid ettevõtjad üksteisele ja soovisid õnne," räägib MTÜ Kirde-Eesti Ettevõtjate Liidu juhatuse liige Kalle Tull.

Linn müüb enda vara. Siis võtab selle kalli hinna eest uuesti rendile ning maksab ka remondi kinni. Absurd? Ei ole! Narvas nii asjad käivadki.

Riigikontroll tõi hiljuti välja, et 100protsendiliselt Narva linnale kuuluv äriühing AS Narva Elamuvaldus müüs 2006. aasta maikuus osaühingule SV Eurokvaliteet 1,3 miljoni krooniga oma osa kaasomandis olnud kinnistust aadressil Linda 4. Ülejäänud osa kinnistust kuulus tehingu tegemise ajal Narva linnale ja oli Narva Linnavalitsuse Linnavara- ja Majandusameti bilansis.

Kuu aega hiljem andis SV Eurokvaliteet soetatud osa kinnistust 15 aastaks kasutada Narva Linnavalitsuse Sotsiaalabiametile, kes maksab selle eest igakuiselt ca 25 000 krooni. Samuti hüvitas Narva Linnavalitsuse Sotsiaalabiamet OÜ SV Eurokvaliteet kinnistul asuvates ruumides toimunud 114 000 krooni maksnud remondi.

SV Eurokvaliteet OÜ omanik on Jelena Kavrus, linnapea nõuniku Vadim Orlovi õde. Orlov on jällegi vabaabielus abilinnapea Sofia Homjakovaga. Abilinnapea töökohas toimus nädala alul terve päeva kestnud läbiotsimine.

Kinnitamata andmetel on Homjakova tädi Liina Jarovaja, kellele kuulub OÜ S.V.O. Baltic International. Orlov oli seal juhatuse liige kuni 2006. aastani. Firmale kuulub äriinkubaatorina tuntud maja Narvas Vaksali tn 19. Lisaks soetas firma eelmise aasta veebruaris Tallinna kesklinnas Kaupmehe tänaval 46,5 m2 suuruse äriruumi.

Narva linnavolinikud kinnitavad kui ühest suust, et linnas on kõik korras. Tõsi, mehed tunduvat olevat küllalt närvis.

Narva linnavolikogu juhi Mihhail Stalnuhhini sõnul on jutud võrgust või perest, kes Narvat valitseb, täielik jama.

"Šokina tuli see, et mees lasti järgmisel päeval vabaks. Süüdistust ei esitatud. Linnapeale ei ole asja selgitatud.

Eile (esmaspäeval - toim) käidi abilinnapea juures, otsitakse seost Homjakova (abilinnapea Sofja Homjakova - toim) ja firmade vahel, mis saavad linna tellimusi. Kaheksa tunni jooksul tehti läbiotsimisi, Liimets (linnasekretär Ants Liimets - toim) oli õhtul kaheksani juures." (Stalnuhhini näppude vahel olev pliiats väriseb silmnähtavalt.)

"Mina näen siin poliitilisi põhjuseid. Mõned erakonnad on andnud lubaduse, et teevad Kirde-Eestis platsi puhtaks. Alates 2002. aastast on räägitud korruptsioonist Ida-Virumaal ja Narvas. 90ndatel, kui asi oli tõesti hull, ei huvitanud see kedagi."

Seejärel võtab Stalnuhhin pataka pabereid ja räägib, kuidas elu on Narvas 2002. aastast alates muutunud.

"Narva muutub üha huvitavamaks kohaks - see on kompliment meile. 6500 maksumaksjat on linnas rohkem, samas on linna elanike arv vähenenud."

"Pealinn elab sellest, mille valmistab ette provints. See on saatus. Kogu maailm elab nii."

Rüüpab rahulikult kohvi ja räägib monotoonse häälega edasi Narva heast elust.

"Kui inimene arvab, et ta on kõige-kõige ja tuleb miljonikroonise Hummeriga pensionäridega kohtuma ning saab valimistel vastu päid-jalgu, siis ma saan aru, millest selline jutt. Andsin arvud, et saaksite loogikast aru, viimaste aastate jooksul on olnud meile linnas suur toetus. Eks see on ohuks ühele või teisele valitsusele. Alates 2002. aastast on Eestis olnud ainult üks Narvale sõbralik valitsus - eelmine, milles oli ka Keskerakond. Ma võin maffiast rääkida Haapsaluga seoses, samuti Tartu Ülikooli asjad, mida riigikontroll hiljuti avalikustas…"

"Raske on hinnata. Ma ei ole ärimees, olen olnud õpetaja. Ettevõtjad, keda tunnen, kasutavad ära iga võimaluse, et raha teha."

"Arvan, et ei… (Mõtleb pikalt ja vaatab aknast välja.) Raske on teinekord end eesti keeles väljendada… Igal inimesel on erinev enesekaitse tasand - üks teab kuidas kaklust vältida, teine ei tea. See on igas valdkonnas nii. Mina olen muutunud ettevaatlikuks."

"Volikogu liikmete kohta võin öelda 100 protsenti, et nad peavad tegema avalduse ning taanduma hääletustest, kus neil võivad olla isiklikud huvid."

"Seda ei saa kindlasti väita. Tegelikult on Keskerakonna piirkonnal väga tugev juhatus. Ükski majanduslik ning poliitiline otsus ei lähe juhatusest mööda.

Meil on olemas kapo, riigikontroll ning kui nemad pole midagi leidnud, annab see mulle veendumuse, et jutud võrgust või perest, kes Narvat valitseb, on täielik jama."

(Võtab laualt suitsupaki.) "Keegi ei viska mind, kui suitsetan? Vaadake, linnas on viies rajoonis kokku 923 eramut. Hakkasime ehitama veetrasse ja kanalisatsiooni. Seda ei tee ühe päevaga."

Edasi räägib pikalt, et inimesed on rahulolematud trasside ehitusega ning tolmavate teedega.

"Orloviga olen. Ta väidab, et kõik on korrektne. Tegemist on inimesega, kes on toonud läbi projektide linna kümneid miljoneid kroone.

Kui ametnike arv on üle 200, ei ole võimalik eeldada, et kõik on absoluutselt puhas. Väidan, et igas linnas, igas kohas, on sellist jama."

Keskerakond-lasest Narva linnavolikogu liige Aleksandr Moissejev ütleb, et temal pole Narvas seoses viimasel ajal linnavalitsuses toimunud läbiotsimistega midagi karta.

"Ärevust on tunda. Nikolajevi kinnipidamisest lugesin ma lehest. Mis puudutab abilinnapea juures toimunud läbiotsimist, siis teie teate sellest arvatavasti rohkem."

"Miks ma peaksin kartma? Mina pole ametnik, vaid volikogu saadik. Ma pole saanudki teha selliseid otsuseid, et mind saaks korruptsioonis süüdistada."

"Kas te räägite kuritegelikust grupist või millest?"

(Naerab telefonis.) "Teil on huvitav vene keel! Härra Ovsjannikov on nagu minagi volikogu liige, kus otsustamine käib kollegiaalselt. Stanislav Sorokin oli pangas tööl ja omab linnavaraga vähe sidet."

"Rääkisin eelmine kord (intervjuu Aleksandr Moissejeviga 2006. aastal Äripäevas - toim) juba, et mul on linnas kõik sõbrad. Olen sõbralikes suhetes nii härra Ovsjannikovi kui ka härra Sorokiniga."

"Müüsin. Hinda ma ei ütle, see on eraomand ja ei puutu asjasse."

"Isegi rohkem - 20 miljonit krooni (irooniliselt). Kuidas te saate selliseid numbreid välja käia! 14 miljoni krooni eest saab ehitada 5kordse maja. Need teie mainitud summad on ebareaalselt suured."

"Pidite aeda vaatama, aga teie tegite pilti!"

"Loomulikult."

"Mitte minult, vaid uuelt omanikult."

Rääkisime sellest juba eelmisel korral. Fervesta Grupiga olen seotud niipalju, et ma töötan seal (2006. a majanduslike huvide deklaratsiooni järgi teenis Moissejev seal mänedžerina 40 000-kroonist kuupalka - toim). Fervesta Grupi omanik olin kuni 2005. aastani.

Vaadates kinnistute nimekirja, hakkab silma, et peaaegu kõik nad asuvad ärilises-kaubanduslikus mõttes kas juba vägagi atraktiivsetel asukohtadel või siis lähitulevikus nendeks arenevates piirkondades. Teravalt on ka näha nende objektide ostjate-omanike sugulus- ja ärialased sidemed.

See pole aga asja juures kõige hullem. Ärevaks teeb asjaolu, et nende hulgas ei ole peaaegu mitte ühtegi tituleeritud ega tituleerimata ettevõtjat-arendajat. Objektid on kahtlastel asjaoludel ja ebaadekvaatselt madalate hindade ning olematute konkursside toel muretsetud põhiliselt ainult selleks, et teenida suuri kasumeid vahendusmüügist.

Üks eredamaid näiteid on Puškini tn 55. Erinevatele investoritele pakutakse (ka ise olen pakkunud) krunti 17 miljoni krooniga. Aga mis asjaoludel ja hinnaga krundi omanik selle Narvalt üldse sai?

Poleks ühtegi küsimust, kui kõik selliste konkursside väljapanekud toimuksid avaliku arutelu ja teavituse kaudu ning kogu ostu-müügiprotsess oleks kontrollitav algusest lõpuni.

Siit tekivadki küsimused, miks nn konkursside võitjate hulgas näeme ainult kitsast ringi ja praktiliselt ainult kohaliku äritaustaga firmasid? Kas siis tõesti eelnevatel aastatel pole leidnud praktiliselt ühtegi investorit Eestist, Skandinaaviast, Venemaalt ja mujalt välismaalt?

Võin täie veendumusega väita, et olles Narva piirkonna kinnisvaravaldkonnas töötanud ligi kolm aastat, olid 2006. aasta ja 2007. aasta esimene pool Ida-Virumaa Narva-poolne osa investorite terava pilgu all. Otsiti kõikvõimalikke investeerimisobjekte - oleks aga midagi mõistliku hinna eest pakkuda olnud.