Novaatori uudised

Artikkel

- Uudised
- 19. juuni 2008 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Novaatori uudised
Hommikul võib tass kohvi tunduda elupäästjana. Nüüd selgub suuremahulisest ja pikaajalisest uuringust, et kohv võib isegi eluiga pikendada, oluline on vaid juua piisavalt.
Uuringu käigus jälgiti paarikümne aasta jooksul 129 000 meest ja naist ning tuli välja, et neil, kes jõid päevas mitu tassi kohvi, oli palju väiksem risk surra südamehaigusse, kirjutas New Scientist.
Naisi, kes jõid päevas neli kuni viis tassi kohvi, ähvardas südamehaigusse suremise risk 34 protsenti vähem. Mehi, kelle päevane kohvinorm oli üle viie tassi, ähvardas südamehaigus jalalt niita 44 protsenti väiksema tõenäosusega.
Uuring lisab tuge hüpoteesile, et kohv võib olla abiks südamehaiguste vältimisel. Ilmselt aitab kohv ära hoida varajast põletikulist reaktsiooni, millest südamehaigused alguse saavad.
"Paistab, et kohvil on mõju, mis pole veel kindlaks tehtud. Üldiselt aga polegi kohv nii paha," ütles uuringut juhtinud Esther Lopez-Garcia, Madridi ülikooli epidemioloog. Kuid ta hoiatab, et inimesed ei tohiks kiirustada ega hakata otsemaid uuringu tulemustest lähtuvalt endale kohvi sisse kallama.
"Enne, kui võib öelda, et kuni seitse tassi kohvi päevas on tervisele kasulik, tuleb oodata sellele väitele kinnitust," ütles Florence'i ülikooli epidemioloog Fransesco Sofi, kes pole uuringuga seotud.
See pole esimene kord, kui teadlased on leidnud, et kohvijoomine ja hea tervis võivad olla omavahel seotud. Lisaks sellele, et südameinfarkti risk on madalam, on kohvijoomist seostatud ka madalama riskiga haigestuda maksavähki või diabeeti.
Lopez-Garcia puhul oli varasemate uuringu üks nõrku kohti see, et uuritavate kohvijoomisharjumusi vaadeldi vaid uuringu alguses ning eeldati, et see jätkub samamoodi aastaid või aastakümneid.
Selles uuringus vastasid osalejad iga paari aasta tagant küsitlusele, mis puudutasid ka toitumisharjumusi ja keskkonda, aga ka vitamiinide ja alkoholi tarvitamist.
1980ndate algul koguti andmed 86 214 naise kohvi tarbimise kohta meditsiiniõdede tervist puudutava uuringu raames. 1986. aastal alustati 41 736 mehe andmete kogumist, ka siin oli tegu tervishoiutöötajatega.
Kui andmete analüüs 2004. aastal lõpetati, oli uuringuosalistest 6888 meest ja 11 095 naist surnud, paljudel oli surma põhjustanud süda südameveresoonkonna haigus.
Nii meeste kui ka naiste puhul oli kohv tervisele selgelt kasulik. Kui analüüsis võeti kõrvale ka muud tegurid, näiteks suitsetamine ja ülekaalulisus, siis tuli välja, et päevas viis tassi kohvi joovaid naisi ähvardas ükskõik millisel põhjusel suremise risk 26 protsenti vähem. Üle viie tassi päevas joovate meeste puhul oli sama näitaja 35 protsenti.
"Mida rohkem kohvi juua, seda väiksem on surmarisk," väidab Lopez-Garcia. Ta on arvamusel, et kohvis leiduvad põletikuvastased ained on põhjus, miks kohv on tervisele kasulik ja seda hoolimata asjaolust, et kofeiin tõstab vererõhku ja sellega seoses ka südameinfarkti riski.
"Meil on hüpotees, et kofeiini mõju on lühiajaline, kaugemale vaadates on aga olulised hoopis kohvi muud mõjud," ütles ta.
Samas on uuringuid, mis on leidnud täiesti vastupidist. 2007. aastal analüüsiti 20 uuringut kohvi ja tervise seoste kohta ega leitud mingeid märkimisväärseid seoseid.
Kaks aastat tagasi leidsid Kanada teadlased, et inimestel, kellel on mutatsioon geenis, mis vastutab kofeiini ainevahetuse eest, oli rohkem südameinfarkte kui neil, kes sellist mutatsiooni ei oma.
Igapäevane annus kofeiini takistab kolesterooli halbadel omadustel mõjule pääseda. Teadlased seostavad ülemäärast kolesteroolitaset muu hulgas Alzheimeri tõvega.
Ajakirjas Journal of Neuroinflammation avaldatud artiklis kirjutavad Põhja-Dakota ülikooli teadlased, et kõigest ühest tassist kohvist saab piisava koguse kofeiini, et takistada rasvarikkal menüül häirimast hematoentsefaalse barjääri tööd.
Hematoentsefaalne barjäär on membraan, mis takistab veres leiduvate kahjulike kemikaalide pääsu ajju, lubades samas vaba juurdepääsu olulistele toitainetele. Seega moodustab ta ajule sobiva mikrokeskkonna. Varasemad uurimused on näidanud, et rasvarikka menüü tõttu võib hematoentsefaalse barjääri töö häiruda, mida seostatakse ka Alzheimeri tõve tekkega, kirjutas Science Daily.
Kofeiini mõju testimiseks andsid teadlased küülikutele päevas 3milligrammise kofeiinidoosi, toites neid samal ajal kolesteroolirikka toiduga. Kontrollgrupi küülikuid toideti samamoodi, kuid kofeiini ei antud. 12 nädala möödudes selgus, et kofeiini saanud küülikute hematoentsefaalne barjäär oli märksa vähem kahjustatud.
"Näib, et kofeiin aitab tasakaalustada kolesterooli halba mõju," ütles uurimuse juht Jonathan Geiger. "Kõrge kolesteroolitase tõstab Alzheimeri tõppe haigestumise riski, sest halvendab barjääri efektiivsust. Katsega näitasime, et kofeiin kaitseb kolesterooli põhjustatud kahjustuste eest."
Jaapani firma Genepax esitles autot, mis tarbib sõitmiseks kütusena ainult vett. Sobib igasugune vesi, isegi merevesi, aga ka näiteks tee.
Autol on peal konverter, mis toodab veest vesinikku, praegu maksab see seade ligi 150 000 Eesti krooni, aga masstootmise puhul oleks hinda võimalik kolm korda langetada.
Praegu peabki firma läbirääkimisi suure Jaapani autotootjaga, et viia auto masstootmisse.
Auto paaki tuleb valada vett ning vesinikku toodetakse vastavalt vajadusele. Seega ei pea maadlema tõsiste probleemidega, mis seostuvad vesiniku hoiustamisega.
Lahendus põhineb spetsiaalsel materjalil, mis suudab vee lõhustada vesinikuks ja hapnikuks. Kuidas see täpselt käib, ei ole firma pidanud vajalikuks avalikustada. Kindel on vaid see, et autos ei ole kõrge rõhu all kütusemahutit vesiniku säilitamiseks, samuti pole autol olemas spetsiaalset katalüsaatorit. Genepaxi väitel suudab auto liitri veega sõita tund aega, tippkiiruseks umbes 80 km/h.
Internetis pole olemas sellist asja nagu normaalne käitumine.
Indiana ülikooli teadlane Mark Meiss võttis koos kolleegidega vaatluse alla statistilised andmed sadade miljonite internetis tehtud toimingute kohta alates meili- ja failivahetusest kuni lihtsa surfamiseni. Ilmnes, et kasutajate käitumine varieerub ülisuurel määral, kirjutas New Scientist.
Kui tulemused graafikuna kujutati, siis ei meenutanud see vähimalgi määral normaaljaotuse graafikut, mille puhul oleks suurem osa kasutajaid kogunenud kõvera keskossa ning väiksemaarvulised äärmused jääksid kõvera mõlemasse otsa.
Tulemused on teadlaste sõnul olulised, et koostada paremaid mudeleid, mis iseloomustaksid inimeste netikäitumist. Need mudelid oleks omakorda abiks, et suurendada interneti turvalisust. Artikkel analüüsi kohta ilmus ajakirjas Journal of Physics.
Näiteks ilmnes, et 54% pöördumistest ei käigi linkide kaudu - inimesed eelistavad ise aadressiribale aadresse sisse trükkida või salvestavad aadressi veebibrauseri järjehoidjamenüüsse. Teine hämmastav fakt on, et ainult viis protsenti pöördumistest liigub läbi otsimootorite. Tõsi, mootorite kaudu lähtuv liiklus jõuab välja palju rohkematele lehekülgedele.
Uuring kestis 9 kuud ning selle ajal jälgiti 100 000 kasutaja veebikasutust.
Autor: Villu Päärt
Hetkel kuum