Täna otsustab kohus Kalevi ja Rubla kaebuse

Mõlemad pooled on lubanud kaotuse korral edasi kaevata.

Rubla omanik Oliver Kruuda ütles Äripäevale, et ta ei oska sel teemal midagi öelda. "See on nii peenikeseks ära läinud, et tavaline inimene ei saa sellest enam aru," olid Kruuda sõnad. Ta lisas, et tema töö ei olegi ennast kurssi viia, sest ta on selle advokaatidele delegeerinud.

"Kõige räigem vastuolu on see, et finantsinspektsioon nõudis väga suure hulga dokumente, milleks puudus finantsinspektsioonil nõutav õiguslik motivatsioon," teatas Kalevit ja Rublat kohtuvaidluses esindava advokaadibüroo Glikman & Partnerite partner ja vandeadvokaat Leon Glikman, kes toonitas, et tema kommentaar on vandeadvokaadi isiklik õiguslik nägemus asjast ja et tegemist ei ole kindlasti Kalevi avaliku teatega protsessi kohta.

Glikmani sõnul tegi Kalev ka järelepärimise, kuid selle peale järgnes finantsinspektsiooni trahviähvardus. "Tegemist on seaduse ja riigikohtu poolt paikapandud haldusmenetluse põhimõtete eiramisega," kinnitas ta.

Glikman ütles, et finantsinspektsioon nõuab Kalevilt ja Rublalt selliseid andmeid, milleks tal ei ole seaduse järgi õigus ja mis väga koormab neid ettevõtteid. "Näiteks nõuavad nad konfidentsiaalset aktsia-müügilepingut, mis ei oma absoluutselt mingit seost seaduse järgi nende eesmärkidega, mida nad püüavad püstitada," selgitas Glikman.

Finantsinspektsiooni juhatuse liige Kilvar Kessler ütles, et ei pea kohaseks detailselt kommenteerida kohtuasja, enne kui kohus on langetanud põhjendatud otsuse. Tema sõnul on vaidluse sisuks kaebajate ja inspektsiooni erinev arvamus haldusorgani õigusest saada teavet turukuritarvituse uurimise eesmärgil.

"Finantsinspektsioon soovib täiendavalt juhtida kaebajate advokaatidest esindajate (kui meedias esinevad kohtuasja ainetel nemad) tähelepanu Eesti Advokatuuri eetikakoodeksi N 20 lg 1 III lausele, N 20 lg-le 3 ja N-le 23. Nende kohaselt advokaat ei arvusta kohtu, vahekohtu ning muude ametiasutuste ja isikute tegevust meedias ega avalikkuse ees. Advokaat ei tohi kohtunikku protsessiväliselt mis tahes viisil mõjutada," kirjutas Kessler e-kirjas, paludes tsitaat avaldada muutmata kujul.

Finantsinspektsioon tahab kontrollida siseinfo väärkasutust, seega ei oma Glikmani sõnul üldse mingit tähtsust, mis tingimustel eraõiguslikud lepingupooled sõlmisid lepingu. "Tähtsust omab, millal siseinfo tekkis, millal see avalikustati ja kes on insaiderid," rõhutas advokaat, lisades, et milliseid tehinguid siseinfo tekkimise perioodil tehti, on olemas EVKs, ja kõik need andmed on inspektsioonile esitatud.

Glikman uskus, et mõlemad pooled kaotuse puhul asja niisama ei jäta ja kaebavad otsuse edasi, kuigi ta ei välistanud ka mõlemale osapoolele rahuldava otsuse väljakuulutamist.

Ma arvan, et tänase seisuga on Euroopa konteksti vaadates finantsjärelevalve regulatsioon Eestis üsna hästi paigas. Üldise avaliku halduse puhul on meetmete proportsionaalsuse küsimus, mida on alati võimalik osapooltel kohtu kaudu selgitada, kus täpselt see mõistlikkuse piir on. Minu ajal oli üksikuid kohtus käimisi, aga see on normaalne. Finantssektorit reguleerivate seaduste rakendamise aeg Eestis on olnud lühike. Loomulikult ei ole välistatud, et tekib situatsioone, kus regulatsioon ei ole nii-öelda järele katsutud. Tegelikult selgubki praktikas, kui hästi asjad paigas on.

Autor: Virge Lahe