Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Rekordsumma euroraha ootab valitsuse otsuseid

1706-aripaev 20. juuni 2008, 07:45

Valitsuse plaan kasutada järgmisel aastal
ära rekordsumma Euroopa Liidu struktuurifondide raha võib takerduda suutmatusse
otsustada, millised projektid pingelises eelarveseisus raha saavad.

Peaminister Andrus Ansip on korduvalt rõhutanud, et Euroopa Liidu tõukefondide vahendite kasutamine ja nende riigipoolne kaasfinantseerimine on Eesti jaoks prioriteet number üks. Kuigi eelarvet tõmmatakse järgmisel paaril aastal kõvasti koomale, on eesmärgiks võetud kasutada varasemast veelgi enam euroraha, mis nõuab riigilt arvestuslikult ühe miljardi krooni võrra suuremat kaasfinantseerimist kui sel aastal. Otsused, millised riigiprojektid järgmisel aastal rohelise tule saavad, ootavad veel tegemist ja juba on üles kerkinud võimalus, et keerukamad europrojektid ei mahu finantseerimisreeglitega ette nähtud ajaraamidesse ning järgmiseks aastaks kavandatavat euroraha ei suudeta taas ära kasutada.

Eksrahandusminister Taavi Veskimäe sõnul on pudelikaelaks ministrite ja valitsuse suutmatus langetada piiratud eelarveressursside tingimustes poliitilisi otsuseid.

"Otsustamatus tuleb sellest, et keegi ei taha millestki loobuda, igaüks üritab oma raha kaitsta ning seda nukrat päeva, mil keegi rahast ilma jääb, lükatakse edasi," ütles endine majandusminister Meelis Atonen.

Veskimäe sõnul ei tohi euroraha jagamist vaadata vaid kitsa investeerimisotsusena, vaid tegemist on põhimõttelise otsusega, kuidas ühe või teise valdkonna arenguga edasi minna. "Kui meil puudub praeguses majandussituatsioonis visioon, kuidas me hakkame oma võtmevaldkondi ümber korraldama ja milliseid eeldusi me loome Eesti majanduse uuesti käimatõmbamiseks, läheme väga suurele riskile," nentis Veskimägi.

Atoneni hinnangul on üheks peata oleku põhjuseks pealiskaudne eelarvestrateegia, mille alusel oleks ministeeriumite jaoks praeguseks pidanud mängumaa juba ära kaardistama. "Ükski ministeerium ega ametkond ei taha elada teadmises, et asi on ebaselge," märkis Atonen.

Eksrahandusminister Aivar Sõerd viitas sellele, et erinevalt varasematest aastatest puudub eelarvestrateegias finantsplaan, mis peaks olema ministeeriumitele oma strateegiate koostamise aluseks ning andma ette rahalised raamid. Otsused tuleb tema sõnul aga kiiremas korras ära teha, sest vastasel korral jäävad riigile olulised objektid venima.

Kõige suuremasse ajahätta võivad Sõerdi hinnangul sattuda keerukad ja ajamahukad infrastruktuuriobjektid, mis nõuavad palju eeltöid.

Majandusminister Juhan Parts kinnitas, et olulist mahajäämust praegu ei ole ning mitmete objektide puhul tegeletakse juba tehniliste lahenduste otsimisega.

"Aga väga oluline on otsuse saamine, milliseid objekte Euroopa Liidu raha eest tehakse. Valitsuse otsus kindlasti intensiivistaks ettevalmistatavaid tegevusi," möönis Parts.

Veskimägi avaldas lootust, et jutt euroraha kasutamise tagamisest vaid retoorikaks ei jää ning valitsuskabinet asjal silma peal hoiab.

Kõige olulisem pole alati kiirus

Ivari Padar
rahandusminister

Järgmise aasta riigieelarvet on alles hakatud tegema. Praegu me ei tea täpselt, milline summa planeeritakse struktuurifondide projektide elluviimiseks, seega ei saa täpselt välja tuua ka kaasrahastamise mahtu. Kindlasti ei ole struktuurifondide raha riigieelarve seisukohast koonerdamise koht, toetusraha tuleb maksimaalses mahus ära kasutada. Valdav osa riiklikult tähtsaid objekte saab rahastuse investeeringute kavade kaudu, need kinnitab valitsus. Praeguseks on osaliselt heaks kiidetud näiteks transpordi infrastruktuuri kava, kohalike avalike teenuste enamik projekte KOIT-kavast ning kutseõppeasutuste õppekeskkonna kaasajastamise kava.

Struktuurifondide 2004-2006 perioodil rahastatud projektid peavad olema valmis ja lõpetatud selle aasta lõpuks ning Ühtekuuluvusfondist rahastatavad transpordi- ja keskkonnaprojektid 2010. aasta lõpuks. Rahandusministeerium on juhtinud ministeeriumide tähelepanu sellele, et Ühtekuuluvusfondi projektidega peab kiirustama, et kogu toetus ikka kasutatud saaks. Rahandusministeerium esitab valitsusele ka iga kuu ülevaateid välisvahendite kasutamise hetkeseisust, et asjadel silm peal hoida.

Perioodi 2007-2013 struktuurivahendite kasutamise osas ei ole järgmine aasta veel kriitiline, kogu perioodi toetust saame kasutada 2015. aastani. Projektide edukaks rakendamiseks on oluline, et tehtud eeltöö oleks kvaliteetne. Seetõttu pole ka kiirus alati kõige olulisem.

Eile riigikogus vastu võetud lisaeelarve on märk, et valitsus reageerib olukorrale ja on otsustusvõimeline. Minu hinnangul on kõik ministeeriumid teinud head tööd ka struktuurivahendite kiireks ja kvaliteetseks kasutamiseks, paari kuu jooksul on avatud terve rida uusi meetmeid, praeguseks kokku 45.

Kommentaar
rahandusministeerium

ELi struktuurivahendite planeerimisel riigieelarvesse on vastutavad ministeeriumid lähtunud juba rahastusotsuse saanud projektide lõpptähtaegadest ja riigi võetud kohustuste täitmise tähtaegadest.

Samuti on püütud tagada minimaalse nõutava riigipoolse kaasrahastamise olemasolu.

Liiga kõrge hinna tõttu ebaõnnestunud riigihangete kõrval on probleeme tekitanud ka projektide elluviimiseks vajalike lubade ja kooskõlastuste kavandatust hilisem saamine.

Sellest tulenevalt pole ka kogu eelarvesse planeeritud raha ära kasutatud.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
20. June 2008, 07:43
Otsi:

Ava täpsem otsing