Käivitus Kallase lobistide register

Mariliis Pinn 24. juuni 2008, 14:17

Euroopa Komisjon käivitas esmaspäeval
asepresident Siim Kallase algatusel loodud huvirühmade ehk lobistide registri.

Kõiki huvirühmade esindajaid, kelle eesmärk on oma tegevuse kaudu mõjutada Euroopa institutsioonide poliitika kujundamist ja otsustamisprotsessi, kutsutakse üles registreeruma.

Siim Kallase intervjuu aripaev.ee-le:

Milleks üldse sellist registrit vaja on?

Siin tuleb juurte juurde tagasi tulla. Kui minust sai kolm aastat tagasi komisjoni liige, kes vastutas eelarve ja rahadega majandamise eest, tekkis idee püüda hajutada kahtlusi Euroopa Liidu raha kasutamisel. Sellega seoses sai määratud alad, kus kahtlusi on kõige rohkem. Suurem osa oli seotud sellega, et 80% Euroopa Liidu eelarvest moodustasid toetused, mille lõppsaajatest puudus igasugune info. 2006. aastal võeti vastu poliitiline otsus see info avalikustada. Teine ala, kus on palju kahtluseid, oli huvigruppide tegevus ELi institutsioonide lähedal. Fakt oli, et keegi midagi ei teadnud. Mitmetel kohtumistel äri- ja kodanikuühiskonna huvigruppidega jõudsime ühisele arusaamisele, et midagi tuleb teha lisaavatuse ja usaldusväärsuse suurendamiseks. Kui oled otsustaja, siis on sul vaja kuulda kõiki erinevaid arvamusi enne otsustamist, muidu avastad pärast vastuolusid, mis võivad kauneid plaane segada. Ja siis tekkis ühine mõte, et mõistlik on teha register, mis oleks avalik ja otsustajad saaksid infot, kes on kes ja mis asja ta ajab ja mis on tema taust.

Kas Eesti inimesi ka see register kuidagi puudutab?

Need, kes ajavad asju Brüsselis, peaksid ennast kirja panema.

Mida kujutab endast see eetikakoodeks, millega liituma peab?

Me oleme lisanud mõned üldisemad põhimõtted. Kui keegi ajab mingit asja on ta kohustatud teatama, mis asja ta ajab ja kes ta on. Mitte ei ole nii, et ütleb, et ajab õilsat eesmärki, kuid tegelikult on tal teine huvi. Näiteks olid mõned keskkonnakaitse organisatsioonidena esinejad, keda finantseerisid ja kellele esitasid tellimusi farmaatsiafirmad. Sadamate direktiiv kukutati paar aastat tagasi läbi. Kõik pidasid kõnesid õilsatest üldistest eesmärkidest, kuid tegelikult esindati kitsaid sadamate huve, et säilitada privileege, mida direktiiv tahtis kaotada. Mõte ongi, et kõik oleks lihtne, selge ja avalik.

Miks on registriga liitumine vabatahtlik? Kas te ei karda, et siis ei ühine selle registriga keegi?

Selle üle on kolm aastat vaieldud. Ja ma olen järjest rohkem veendunud, et vabatahtlik liitumine on õige. Alles arutleti ja arutletakse kuumalt edasi Lissaboni lepingu vastuvõtmist. Põhiline vastuargument, mida kasutati, on bürokraatia, palju regulatsioone ja ELi karm käsi. Selle vastu võtavad kõik ajakirjanikud leegitsevalt sõna. Nüüd ollakse seda meelt, et selles vallas on karme regulatsioone ja rasket bürokraatiat vaja. Miks peaks looma eraldi asutuse, kes sellega tegeleb? Miks arvame, et see on täiuslik süsteem? Ameerikas on lobi karmilt reguleeritud aga USAs on seda 70 aastat kritiseeritud. Miks peaks peaks selles valdkonnas politseisüsteemi sisse seadma, asi pole nii hull.

Palju lobiste on registriga juba ühinenud ?

Eile õhtuks oli juba 21 organisatsiooni ühinenud. Oli nii äri- kui ka kodanikuühendusi ja mõttekodasid.

Kas registriga võivad tutvuda kõik soovijad?

See on asja mõte, me ei kogu seda infot enda jaoks. Kõik, kes soovivad registriga tutvuda saavad seda teha. Loome usaldusväärse keskkonna, mis toetab otsustamist.

Kas keegi registrit ka kontrollib?

Osaliselt me ka kontrollime, mida sisestatakse. Juba ühe sisestamise kõrvaldasime, keegi katsetas, kuidas register töötab. Kuid organisatsioone ei auditeerita, me ei saada brigaadi kontrollima, kas andmed on õiged. Asja mõte on luua koostöös usaldusväärne keskkond. Ka avalikkuse kontroll on tugev, ei saa petta. Mina ei riskiks mitte tõest infot sinna panna, varem või hiljem avastatakse see ja siis on väga paha.

Registrist:

Registreerumisel peavad organisatsioonid märkima, kes nad on, millised on nende eesmärgid ja ülesanded ning millistest poliitikavaldkondadest nad on eriti huvitatud. Peale selle võivad nad kirjeldada oma huvirühma tegevust ja võrgustikutööd. Registreerujad peavad avalikustama ka finantsteabe, et oleks selgus lobitöö taga seisvatest käivitavatest jõududest. Kolmandate poolte huvisid esindavad organisatsioonid peavad märkima ka kliendid, keda nad esindavad.
Registreerumisel peavad huvirühmade esindajad kirjutama alla komisjoni vastu võetud eetikakoodeksile. Selles on sätestatud üldpõhimõtted, nagu avatus, ausus ja eetilisus, millest huvide esindajad peaksid Euroopa Komisjoniga suheldes juhinduma. Eetikakoodeksis on ka selgesõnaliselt esitatud seitse käitumisreeglit, mille järgimist huvirühmade esindajatelt oodatakse.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
08. September 2008, 12:02
Otsi:

Ava täpsem otsing