Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Bürokraatiavõsast saab ilusa heki
Ehkki eksporti on korduvalt nimetatud Eesti majanduse päästjaks, kurdavad ettevõtjad, et tihti on EASilt eksporditoetusi kätte saada nii raske, et asi pole enam vaeva väärt. Aega ja raha kulub projektikirjutamisele palju, tulu on sest aga vähestele.
Halvimal juhul kulub toetus juba ette taotluse kirjutamisele. Tallinna ja Brüsseli koostöö mõjul õilmitsebki Eestis juba jõudsalt uus tööstusharu: projektitootmine. Ainult et kas see toob meie majandusse raha pigem juurde või põletab?
Äripäeva toimetus arvab, et ehkki Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus teeb kuldaväärt tööd, saab alati ka paremini. Loomulikult võib väita, et nurisejate taotlused pole lihtsalt piisavalt põhjendatud ning suurt raha ei tohigi kergekäeliselt laiali puistata.
Ei saa ju iga kaebuse peale ütelda, et kus suitsu, seal tuld! Paraku on suits juba nii lai ja paks, et ilma tuleta on selle olemasolu raske põhjendada.
Mis seal salata, ega EASi eksporditoetused mingi eriliselt suur raha olegi. Toetuse ülempiiriks seatud poolteist miljonit krooni on vaesel ajal kahtlemata abiks, kuid selle eest ei saa Tallinna linnas naljalt ühetoalist korteritki.
Suurem osa eestlastest elab praeguseks oma isikliku pinna peal ning nende omand maksab seega rohkem kui kallilt kätte tulev eksporditoetus. Milleks siis ajada Eesti ettevõtjad läbi samasugusest kadalipust nagu nende esivanemad pärast Mahtra sõda pidid taluma?
Kõik rahajaotamist kontrollivad asutused kipuvad minema sama rada: alguses kehtestatakse kerge raha lantijate tõrjumiseks mõistlikud reeglid, aja jooksul muutuvad need aga aina jäigemaks. Lõpuks ei luba preisi kord balti soustis ametnikulgi muud teha kui ohates nentida: teie äri on küll hea ja tooks isamaale palju tulu, ent kuna ta ei mahu ühtegi lahtrisse, peate minema, müts näpus, järgmise ametiasutuse uksi kulutama. Juhend ei luba, reegel keelab ning paber on vanem kui meie keegi. Aga miks peaks Eesti kui muidu üsna noor riik võtma oma asjaajamiskultuuri ja elukorralduse aluseks Franz Kafka kirjelduse Austria-Ungari ametnike sajandite vanusest võimust?
Sõlme lahtiraiumiseks soovitab Äripäev anda taotlejate kõlblikkuse kontroll üle pankadele. KredExist noore pere laenu taotlemisel seesugune süsteem toimib: pank vaatab taotluse üle ja kirjutab siis KredExile. Vähem bürokraatiat, vähem aja-, raha- ja närvikulu.
Kui riigiametil pole kuritihti kuhugi kiiret, siis pank kui eraettevõte on oma töö efektiivsusest ise huvitatud. Nõuded muutuvad lihtsamaks, töö kiiremaks. On ettevõtjad rõõmsad, on rõõmsad ka riik ja majandus.
Autor: ÄP