Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Keskpangad alasi ja haamri vahel
Äripäeva trükkimineku ajaks ei olnud teada, kas USA keskpanga nõukogu muutis eile õhtul baasintressi või mitte (ilmselt mitte), aga seda võis küll öelda, et otsustada oli neil väga keeruline.
Kui veel mõned kuud tagasi oli USA ja maailma majanduse peamine valulaps finantskriis ning sellest tulenev võimalik majanduslanguse oht, siis nüüd on saanud peamiseks ohuks inflatsioon. Varasematel aegadel oleks praegust olukorda lahendada suhteliselt lihtne. Kui tulebki majanduslangus või isegi kriis, on see edasist hindade tõusu pidurdanud iseenesest.
Paraku on sel korral üleilmastumine (globaliseerumine) muutnud olukorda ning surve hindade tõusule ei tule mitte USAst ja Euroopa sees, vaid hoopis arengumaadest. Mis veelgi paradoksaalsem, kahjulikuks teguriks on saanud ka nõrgast dollarist tingitud ekspordi kasv, mis vähendab võimalusi inflatsiooniga võitlemiseks.
Kõrge inflatsiooni ning ka ikka veel kestva finantskriisi algpõhjus on erakordselt madal intressitase, mis algas juba 2002. aastal ning mis dollari puhul kestab tänini, ning ka euro intressitase pole teab mis kõrge. Sellest sai alguse elamuehituse buum nii meil kui ka USAs, aga ka toorainehindade mitmekordistumine viimastel aastatel.
BusinessWeek kirjutas värskes numbris, et inflatsiooni vastu võitlemiseks peaks USA keskpank baasintressi tõstma nii sel kui ka järgmisel aastal isegi juhul, kui see peaks majanduskasvu pidurdama. Euroopa Keskpanga juht Jean-Claude Trichet kinnitas juba selle kuu alguses, et nemad on selleks valmis.