EURO 2004: Portugal

Martin Hanson 26. juuni 2008, 13:03

Portugal sai Euroopa jalgpalliliidult 12.
EM-finaalturniiri korraldusõiguse 1998. aastal. Portugalile oli see esimene kord
nii tähtis turniir läbi viia. Küll oli Portugalil kogemusi noorte suurturniiride
ja Euroopa klubide karikavõistluste finaalide läbiviimisel.

Mänge peeti kaheksa linna kümnel staadionil. Kaks võistluspaika asusid Lissabonis ja Portos, ülejäänud mängupaigad olid Aveiro, Braga, Coimbra, Faro, Guimar?es ja Leiria.

Finaalturniiri maskott oli lõbus poisike Kinas.

Nii nagu neli aastat tagasi Hollandis ja Belgias, osales ka 2004. aasta finaalturniiril 16 meeskonda, kes loositi 30. novembril 2003 Lissabonis nelja alagruppi. Iga alagrupi kaks paremat pääsesid veerandfinaalidesse.

16 finalisti vahel jagati 200 miljonit franki. Iga finalist sai vähemalt 7,5 miljonit franki, mis on 56% rohkem kui 2000. aasta finaalturniiril. Alagrupiturniiril tõi võit lisaks 1 miljoni ja viik 500 000 franki. Veerandfinaali jõudnud riigid said boonusena 3 miljonit franki, poolfinalistid veel 4 miljonit. Euroopa meister teenis veel 10 miljonit, finaali kaotaja 6 miljonit franki. Seega teenis meister 27,5 miljonit franki ehk 13,1 miljonit rohkem kui 2000. aastal.

Finaal: Portugal–Kreeka 0:1 (4. juuli) 0:1 - Angelos Charisteas 57 min.

Üheksanda riigina krooniti Euroopa meistriks jalgpallis Kreeka meeskond. Finaalis võitsid kreeklased teist korda turniiril võõrustajaid portugallasi.

Kreeklastel oli kogu mängu jooksul kasutada vaid üks nurgalöök Portugali 10 vastu. Selle teenis teise poolaja 12. minutil kaitsja Gio?rkas Seitar?dis. Angelos Basinas lõi palli paremast nurgast värava ette, Angelos Charisteas sai sellele viie meetri kaugusel väravajoonest peaga pihta ja oligi kõik. Portugallaste üritused viik jalule seada jooksid kõik liiva. Parimad võimalused raiskasid portugallaste tõusev täht Cristiano Ronaldo 75. minutil (lõi üks-üks olukorrast kreeklaste väravavahiga palli üle värava) ja loojuv täht Luis Figo 90. minutil (väravanurka teel olnud pall muutis kaitsja jalast suunda ja läks mööda).

Kreeka võitis pärast õnnega pooleks alagrupist edasi pääsemist kõik kolm mängu tulemusega 1:0: esmalt valitseva Euroopa meistri Prantsusmaa, siis enne seda kõik 4 vastast võitnud Tšehhi ja finaalis ka korraldava maa Portugali.

65-aastasest sakslasest Otto Rehhagelist sai esimene välistreener, kes koondise Euroopa meistriks viinud. Ühtlasi oli see hiilgav näide sellest, milleni võib vähem kui kolme aastaga jõuda mitte just maailmanimedest koosnev, kuid töötahteline meeskond juhul, kui viib ellu elutarga treeneri nutika strateegia. Portugallased jäid kreeklaste distsiplineeritud kaitse vastu hätta kahel korral, jagu ei saanud neist ka teised tippkoondised. Vaid venelastel õnnestus Kreeka üle mängida.

Kreeka hämmastas vutimaailma juba valikturniiril, kui pärast 2 kaotusega alustamist võideti 6 mängu järjest ning pääseti Hispaania ees otse finaalturniirile, kolmandale riigi jalgpalliajaloos.

"Kreeklased kirjutasid täna jalgpalliajalugu. See on sensatsioon ning harjumatu tulemus mitte ainult Kreeka, vaid kogu Euroopa jalgpalli jaoks," sõnas Rehhagel. "Meeskond mängis suurepäraselt ja kasutas ära oma võimalused. Tunnistan, et tehniliselt olid vastased meist ju paremad."

Brasiillane Luis Felipe Scolari ei suutnud kaks aastat tagasi Brasiiliaga võidetud maailmameistritiitlile teist suurvõitu lisada ja palus Portugali inimestelt andeks. "Me tahame andestust paluda kõigilt portugali inimestelt, et me ei suutnud seda hädavajalikku väravat lüüa. Raske on nii kaotada, mängida sellist mängu nii nagu me mängisime ja ikkagi jääda väravata. Kreeka võitis kaitsest. Nad võitsid, sest nad teadsid, kuidas sellist mängu mängida," nentis Scolari.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
26. June 2008, 13:00
Otsi:

Ava täpsem otsing