Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ääre ärid - Meeksi vald - potentsiaali palju, tegijaid ei kusagil

    Pean tõdema, et ei olnud väga elevil, saades teada, et Meeksi on vald, mille äridest kirjutama pean.
    Kes teab, äkki oli asi ka selles, et ma polnud varem taolisest kohast midagi kuulnud, et valla koduleheküljel valitses ettevõtluse nupu all tühjus või hoopis selles, et mitu telefonikõnet mõne talu või ettevõtte omanikule lõppes teadmisega, et äri/talu on kinni pandud ning omanik käib juba aastaid Tartus tööl.
    Pärast pikka sõitu kohale jõudes aga nördimus kadus. Mitte otseselt sellepärast, et vallas kõik väga huvitav oleks, vaid pigem seetõttu, et vastuvõtt on soe ning konkreetne.
    "Nooremad on leidnud tööd Tartus, Tallinnas, mõned käivad Soomes ehitusel. Kaks nädalat seal, kaks siin. Kohapeale on jäänud töövõimetu seltskond," räägib Mehikoorma alevikus poole kohaga turismi arendav Vello Anijalg, kes kirub vestluse käigus mitu korda puhkekülla väiksemaid ehitustöid tegema palgatud meest. "Kohalik tööline töötab kaks tundi, siis nõuab kakskümmend grammi viina ning siis jõuab ühe tunni veel töötada."
    Anijalale kuulub mõnekümne meetri kaugusel Peipsi kaldast, otse piirivalve kordoni kõrval asuv keskmise suurusega majake, mis töötab põhiliselt nädalavahetustel. Nädala sees äri pole. "Selle koha pealt on täiesti normaalne, et nädalavahetustel oleme väljamüüdud," tunneb Anijalg rõõmu ning lisab, et klientideks on keskmised ning väiksemad ettevõtted. "Tänu Savisaarele saime asfalditaolise katte maha," lisab ta.
    Anijalal on suured plaanid - kui saaks detailplaneeringu kinnitatud ning kuskilt suurema summa raha välja võlutud, ehitaks ta külakese, kuhu majutaks umbes bussitäie inimesi ära. "Projektid on kotis valmis, aga niikaua, kuni raha pole, pole ka mõtet sellest rääkida," muutub ta jälle morniks ning jätkab. "Ärist pole siin rääkidagi, see on sama hästi kui null. Kohapeal elatakse peost suhu, vald on nii nõrk. Vanausulised ei saa ka siin aru, miks midagi muuta tahetakse. Ei mõisteta, miks panen oma valdustele aia ümber. Elatakse ikka kolhoosiajastul, ei saada siiamaani aru, mida tähendab eravaldus," on Anijalg pahane.
    Ometi ei räägi Anijalg päris tõtt, kui ütleb, et äri on null. Nimelt on Meeksis ka üks täiesti arvestatav põllumees Claid Sakson, kes tegutseb OÜ Clahel nime all ning kelle rukist, otra, rapsi ning herneid ostavad sellised suured tegijad nagu FarmPlant, Kemira, Ekseko, Tartu Veski, Kesko, Werol jt. Tegelikult kuulub Clahel küll mehe tütrele, kuid viimase ülesanne on rohkem arvutitega asju ajada ning raamatupidamisel silma peal hoida.
    "Siukesi hernepõlde Eestimaal võib üles lugeda ühe käe näppudel," kiidab Sakson ajakirjanikele põldu näidates. Oma olemuselt on Sakson muhe, sõbralik ning asjalik, samal ajal maamehele kohaselt napisõnaline. Mehe jutu järgi omab ta maad kokku 300 hektarit. "100 nisu, 100 otra ja siis on vastavalt keskkonnanõuetele 15% liblikõielisi ja ülejäänud saab rapsi alla panna," tutvustab Sakson, kes nimetab end üheks kahest tõelisest põllumehest. "Väiksemad põllumehed teevad harjumusest ja austusest looduse vastu," mainib ta, jättes tahtmatult kergelt üleoleva mulje. "Vaadake, võib ka niiviisi teha põldu, nagu siin on. Ebaühtlane, tihe," viipab Sakson kõrvalolevale põllule.
    Põllumajanduse tasuvusest rääkides muutub mees aga kidakeelseks ega taha päris ühest vastust anda. "Kui sa mingit asja tõesti hingest teed, siis ta hakkab ükskord ära tasuma," ütleb ta tagasihoidlikult. Kuuldes, et firma soetas endale hiljuti uue masina põllutööde tarbeks, pärin kärmelt ka, kuidas pankadega asjaajamine on, kas peab palju lunima või antakse raha lihtsalt. "Väga positiivne suhtumine on," kõlab vastuseks.
    "2007. aasta käive on kuskil kaheksa miljonit. Kasumit ei ole, kahjum oli see aasta. Kui aastas on 12 kuud ja sellest püüda saame seitse kuud, siis noh, raske on teenida kasumit," ohkab Meeksi kalatööstusfirma OÜ Latikas juht Margus Narusing, kelle armaadasse kuulub kolm suuremat alust ning väiksemad paadid, mis FIEdest kalameestel endil on. Narusing jääb teistest kõnelejatest silma oluliselt positiivsema suhtumisega ning on sellevõrra ka avatum.
    "Kalureid on mul praegu nimekirjas kuskil 40-50. Noh, pensionäre on ka," räägib Narusing, tuues esile juba mainitut, et need kes parajasti kala ei püüa, asjatavad oma valdustes või teenivad raha kuskil ehitusel. "On ka neid, kes elatuvad puhtalt kalapüügist," ütleb ta, viies meid oma valdustes väikesele ringkäigule.
    "Kui ma tahaksin siia kalapoodi teha, oleks veterinaaria mul kohe seljas. Aga meil on ta kala näidistesaali nime all. Inimene tuleb ja vaatab kala, mis meeldib ning ostab ära," naerab ka vallavolikogu esimehe rolli täitev Narusing küsimusele, kas tavainimene siit kala ka osta saaks.
    Muidu läheb suurem osa saagist teistele ettevõtetele. Sestap võib külmas ka vaid paari-kolme kasti ahvenaga näha - ülejäänud olevat juba müüdud.
    "Vot siia teeksin ma söögikoha," ütleb Narusing, kui oleme ringkäiguga piirivalvekordoni taha laguneva hoone juurde jõudnud. Söögikoht ongi üks asi, millest vallas suur puudus. Oleks see, jääks turist võib-olla sinna kauemaks ning jätaks ka natuke suurema summa raha maha. "Suurt käivet sealt oodata pole, tõenäoliselt oleks selline perefirma," arvab Narusing. Praegu on võimalus raha kulutada vaid postimajas ning külapoes.
    "Suvel tuleb jah inimesi juurde, siis läheb paremini," räägib kohaliku poe A&O müüja tagasihoidlikult. Vaadates poes hinnasilte, jääb silma, et olulist vahet pealinna ning Meeksi hindades märgata pole. Tähtsamad artiklid nagu leib, krõpsud ja õlu maksavad enam-vähem sama palju. "Eks see joogipoolis ole," sosistab müüja vastuseks küsimusele, mis Meeksi vallas müüduim kaubaartikkel olla võiks.
    Kuigi Meeksi on kohalike sõnul hea koht puhkamiseks, on maakohal vallavanem Boriss Rõzovi sõnul üks suur puudus - korralikku tööandjat pole.
    "See peab olema ikka ettevõtja, kes võtab ette," kirjeldab ta sobilikku kandidaati. Näiteks kalandussektoris.
    "Kalandusseadust muudetakse kolm korda aastas, kes julgeb siis mingit ettevõtlust teha," on ta nördinud. Miks ükski uus ettevõtja Meeksi valda jalga ei tõsta, Rõzov päris täpselt ei räägi, kuid usub, et asjad hakkavad ülesmäge minema - asfaltteegi on juba olemas.
    Autor: Gert D. Hankewitz
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Saunumi käive kasvas, kahjum kahanes
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tartus baaripidamise lõpetanud firma jäi töötajatele võlgu
Tartu Supilinnas Mülä baari varem vedanud firma läks pankrotimenetlusse, mis võiks ettevõtte ühe omaniku sõnul tuua lahenduse ka maksmata jäänud palkadele.
Tartu Supilinnas Mülä baari varem vedanud firma läks pankrotimenetlusse, mis võiks ettevõtte ühe omaniku sõnul tuua lahenduse ka maksmata jäänud palkadele.