Uudised
Urve Vilk
26. juuni 2008 kell 22:00

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Keskkonnasõbralik moekunstnik

Kelleks Te koolis saada tahtsite?

Skulptoriks. Minu vanaisa oli skulptor. See tundus meeldiv töö, rohkem nagu mäng.

Kui kergelt sündis otsus moekunsti õppida?

Vanaisa ütles, et ma võiksin endale füüsiliselt veidi lihtsama töö valida kui skulptori oma. Mood on kolmemõõtmeline ala, mis tegeleb inimese ja vormiga ning tundus skulptuuriga sarnane. Inimese ja vormiga töötamine oli ainus, mis huvitas.

Te olete lõpetanud bakalaureuseõpingud kiituskirjaga ja magistri cum laude. Kas olite usin või andekas?

Usin ma ei olnud kindlasti. Andekust pole minu arvates olemas. Loovus ja kreatiivsus, mida nimetatakse andekuseks, on igale inimesele ühtmoodi kättesaadavad. Inspiratsioonihooge pole olemas.

Kui on vaja midagi teha, tuleb häälestuda, süveneda ja asi ära teha. Nii hästi kui sel hetkel oskad. Mitte paremat hetke ootama jääda. Paremat hetke ei tule.

Olen ilmselt õnnelik inimene, asjad tulevad lihtsalt välja. Aga asjad muutuvad lihtsaks ja kergeks, kui süveneda ja keskenduda. Kui on vaja midagi ära teha, siis ma häälestun, keskendun ja teen ära. Ma ei vaevle suurtes loomepiinades, need võtavad liiga palju energiat ja raiskavad aega.

Kuidas jõudsite kauplus-stuudio rajamiseni?

Mul on suur sõltumatuse ja isikliku vabaduse vajadus. Et saan ise omi asju otsustada ja teha nagu õige tundub. Kui lõpetasin magistrantuuri, tegin hobi korras paari sõbraga ateljee. Ise tegelesin rohkem teatriprojektidega.

Kõik on läinud loomulikku rada pidi, ateljee on kasvanud, tekkinud pood, ka teatritööd teen edasi. Üle-eelmisest aastast alustasin Kunstiakadeemias doktoriõpinguid.

Kui tähtsaks Te haridust peate?

Õppimine on edasiviiv jõud. Erialaselt on palju asju, mida ma ei tea, aga võiksin teada. Tänu akadeemilisele õppele avanevad paljud teadmised, milleni ma muidu ei jõuaks.

Töötan ka õppejõuna. Ateljees käivad tudengid Kunstiakadeemiast ja Tallinna Ülikoolist. Aga õppejõu töö on raske töö - võtab palju energiat ja toob vähe sisse.

Kuidas Te jõudsite keskkonnasäästlike rõivasteni?

Jõuline äratundmine tekkis etendusega "Võluflööt". Olen teatritöös alati üritanud kasutada palju taaskasutusmaterjale, aga "Võluflöödis" tegin esimest korda teadlikult kõik taaskasutusmaterjalidest.

Eesti kvaliteetdisaini ja tootmise eelistamine võiks rohkem levida. Kui nafta hind tõuseb ja globaalne majandus otsad kokku tõmbab, siis ümber maailma lennutatud toodete hind tõuseb.

Lokaalne tootmine muutub siis paratamatult elujõulisemaks.

Kui palju ostetakse Teie poest valmisrõivaid ja kui palju on eritellimusi?

Umbes pooleks. Palju otsitakse valmisrõivaid, aga kui pole õiget numbrit või on vaja midagi kohendada, tekivad uued kliendid. Euroopas väärtustatakse üha rohkem kohalikku loomingut ja lokaalset tootmist. Iga veidigi keskkonnateadlikum inimene mõistab, et toote jaoks, mis tuleb kaugemalt, on kulutatud rohkem ressursse. Minul sai see (keskkonnasäästlike rõivaste tegemine - toim), olgem ausad, veidi juhuslikult alguse. Ehkki mis siin elus ikka juhuslikku on.

Kui palju Teil abilisi on?

Viis õmblejat, assistent, raamatupidaja ja inimene, kes tegeleb laiema visiooniga. Meie praegune prioriteet ongi Eestist välja vaatamine.

Meil on kaks kollektsiooni, kliendid, teatrietendused, kontsertetendused ja praegu ka Kumu projekt.

Mida peate enda tugevuseks?

Mu isapoolne suguvõsa on pärit Saaremaalt, nii et Saare naise kirjeldus: teeb seitset asja korraga ja läheb ka paksust läbi.

Ma olen järjepidev ega pelga vastutust. Need on ettevõtluses vajalikud omadused.

Aga puudused?

Olen laisk. Ja kohati ülitolerantne.

Kas see on puudus?

Inimestel on sind lihtsam ära kasutada, kui nii leebe oled.

Kui palju Te igapäevaelus rõivaid enda ümber märkate?

Kui tead, kuidas riided on tehtud, hindad kvaliteeti ja näed sekundiga ära, milline toode on kvaliteetne ja milline ei ole.

Kui näen, et noor inimene on endale midagi jaburalt põnevat selga teinud, läheb mul leidlikkust nähes tuju heaks. Vahel on hea käia vaatamas, kuidas mõni disainer on midagi lahendanud.

Taaskasutustöö on olnud äärmiselt hariv, asju lahti võttes ja lähedalt vaadates olen tehnoloogiatest palju õppinud.

Olen lahti harutanud paljude kaubamärkide rõivaid, millest mõnel on kasutatud spetsiifilisi tehnikaid. Töö on mind rohkem õpetanud, kui koolis tehnoloogia õppimine.

Reet on andekas ja oma tegemistes aus. Ta on sihikindel. Sihid, mis ta seab, pole kõige tavapärasemad ja teed, kuidas kohale jõuda, on reeglipärastest huvitavamad, aga kohale jõuab ta alati. Vahel võib tunduda uskumatu, kuidas habras naine nii palju saavutab.

Reet näeb tervikut ja lõpp-eesmärki ning hoolimata kunstnikunatuurist suudab ta meeskonnaga hästi hakkama saada. Ta oskab ka teisi oma rütmis tööle panna.