Raskustes ASil on OÜst vähem jaksu ellu jääda

Kadri Bank 27. juuni 2008, 00:00

Doktoritöös pankade ja ettevõtete finantshaavatavust uurinud Männasoo jõudis muu hulgas järeldusele, et kuigi aktsiaseltsidel tuleb täita kõrgemat omakapitalinõuet, on neil majandusraskuste ilmnemisel vähem jaksu kestma jääda kui varade mahult sama suurtel osaühingutel.

"Kuna aktsiaseltsid on enamasti osaühingutest suuremad ning võimsamad, siis loomulikult peavad rasketel aegadel pigem nemad vastu. Kuid kui võtta välja suuruse mõju, ehk rääkides väikestest aktsiaseltsidest, jääb elama osaühing," selgitas Männasoo.

Ta rõhutas, et ebaõnnestumise põhjuseks ei ole ettevõtte asutamisvorm, vaid majandustegevuse edukus. "Samas on juriidiline vorm majandusraskuste ilmnemisel oluline määraja, kas ettevõte alakapitaliseerub ja likvideeritakse või suudetakse tegevust paremate aegade ootuses jätkata," ütles Männasoo.

"Kahjumlikku või vähetulusat aktsiaseltsi on tunduvalt kallim käimas hoida kui samas olukorras osaühingut. Nende kapitalikulu vahe on kümnekordne," lisas Männasoo.

Autori sõnul võis aktsiaseltside väiksemat ellujäämisvõimet täheldada osalt seetõttu, et töös vaadeldud perioodi jäi aasta 2002, kui aktsiaseltsidele kehtestati nõue registreerida end väärtpaberite keskregistris. Sellega seonduvad kulutused käisid osale väiksematest aktsiaseltsidest üle jõu ning tegevus lõpetati või registreeriti end ümber osaühinguks.

Passiivne ja vähearenenud aktsiaturg ei anna aktsiaseltsidele ka eeliseid, mis peaksid selle juriidilise vormiga kaasnema. "Näiteks Ameerika arenenud finantsturult saab aktsiate kaudu ressursse kaasata. Meil seda võimalust ei kasutata, sest aktsiaseltsid on enamasti niivõrd väikesed. Nad on küll aktsiaseltsidena registreeritud, aga sisuliselt selle võimalusi ei kasuta."

Mitme osaühingu ja aktsiaseltsi juhtimiskogemusega Aigar Pindmaa ei ole ettevõtte vormi ja jätkusuutlikkuse vahel seost märganud. "Tähtis on ikkagi see, kuidas ettevõtet juhitakse ja kui elujõuline on see idee, nimel tööd tehakse. Kui ta on halvasti juhitud, siis ta läheb põhja niikuinii," ütles Pindmaa. "Aktsiaseltsi puhul on tõesti teatud tasud kõrgemad, aga see on nii väike vahe, et sellest ei maksa probleemi teha," leidis ta.

Balti Kinnisvara ASi juht Maaris Ðveters kujundas ettevõtte aga mõni kuu tagasi ümber osaühinguks, tuues viimase eeliseks nii vähenevaid kulusid kui ka bürokraatiat. "Seal on palju asju, mis on vähe keerulisemad kui osaühinguga," ütles Ðveters. "Mul vahetas firma osanikke ja ümbervormistamisega oli palju probleeme," meenutas ta.

2001. aastal alustas ta ettevõtet aktsiaseltsina, sest usaldus nende vastu tundus olevat suurem. "Sel ajal aktsepteeriti neid rohkem, kui läksid näiteks panka. Aga praegu ei ole siin vahet ja tundub, et paljud teevad aktsiaseltsid osaühinguks ringi," ütles Ðveters.

Lisaks selgus Männasoo doktoritööst, et ettevõtte omakapitali miinimumnõude mittetäitmise risk on kümme korda suurem tõenäosusest, et see ettevõte turult lahkub. "Võib oletada, et esineb suhteliselt palju ettevõtteid, mis tegutsevad n-ö piiri peal ehk neil on kõrge finantsvõimendus. Seetõttu tekib olukordi, kus miinimumkapitalinõue jääb täitmata, kuid ettevõtte tegevus jätkub," ütles Männasoo.

Sampo Pank peab ebaõnnestunuks ettevõtteid, kes jäävad meile võlgu üle 90 päeva või meie arvates ei täida oma kohustusi tulevikus õigel ajal.

Viimase hindamisel arvestame tehtud allahindlusi, majanduslikku kahju laenu restruktureerimisest ja isiku pankrotti.

Meie kogemusel on mitmete Eesti aktsiaseltside nõukogude liikmed seotud juhatusega või sellest mõjutatavad. Seetõttu ei toimi mitmete aktsiaseltside puhul klassikalisel kujul kahetasandiline juhtimine, mis on aktsiaseltsi peamine erinevus osaühingust.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:37
Otsi:

Ava täpsem otsing