Reede 9. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Avastati Päikesesüsteemi suurim kraater

27. juuni 2008, 11:12

NASA kosmosesondide andmete analüüsimise
järel usuvad teadlased, et on leidnud meteoriidikraatri, mis ületab suuruselt
kaugelt kõik senised rekordiomanikud.

Marsi ümber tiirlevad tehiskaaslased Mars Orbiter ja Mars Global Surveyor pakuvad detailset ülevaadet Marsi topograafiast ning gravitatsioonist. Neil andmetel põhinev uurimus võib lahendada ühe seni suureks mõistatuseks olnud probleemi. Nimelt on Marsi lõuna- ja põhjapoolkera väga eriilmelised, kirjutas Science Daily.

Marsi poolkerade erinevus on pakkunud teadlastele mõtlemisainet alates 1970. aastaist, mil esimesed kosmoseaparaadid punast planeeti uurimas käisid. Välja on pakutud kaks hüpoteesi, millest üks seostab erinevusi kokkupõrkega hiiglasliku asteroidiga, teine aga otsib vastust protsessidest, mis toimuvad Marsi sisemuses.

1984. aastal väljapakutud kokkupõrkeidee on vahepealsetel aastatel kaotanud suure osa oma populaarsusest, sest ei ole leitud meteoriidikraatritele omast ümarat ringvalli. Uuemad andmed on aga pööranud paljud teadlased taas kokkupõrkeusku.

„Me pole veel midagi tõestanud, kuid usume, et oleme andnud selle probleemi lahendamisele uue suuna,“ ütles Jeffrey Andrews-Hanna Massachusettsi tehnoloogiainstituudist. Uurimuse tulemused avaldati ajakirjas Nature.

Borealise nõgu, mis haarab enda alla umbes 40 protsenti Marsi põhjapoolkerast, on arvatavasti kõik, mis on alles jäänud kokkupõrkest asteroidiga. Nõo läbimõõduks on 8500 kilomeetrit ning selle suurus ületab senise rekordiomaniku, Hellase kraatri Marsi lõunapoolkeral, ligi neljakordselt

Borealise nõgu on väga tasase pinnamoega ning erineb seega järsust Marsi lõunapoolkerast, mida iseloomustavad rohked nelja kuni kaheksa kilomeetri kõrgused mäeahelikud.

Kraater ei ole ümar, vaid pigem elliptiline, kuid selle kuju ei ole lihtne kindlaks teha. Pärast umbes nelja miljardi aasta eest toimunud kokkupõrget oli Marss vulkaaniliselt väga aktiivne, mistõttu on kraatri piirjooned ebamäärased. Kraatri kuju kindlakstegemiseks tuli kombineerida topograafilisi andmeid gravimeetrilistega, mis andis võimaluse rekonstrueerida Marsi pinda selliseks, nagu see oli enne hiiglaslike laavavoolude pinnale valgumist.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. July 2008, 20:12
Otsi:

Ava täpsem otsing