Reede 24. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Raskustes ASil on OÜst vähem jaksu ellu jääda

Kadri Bank 27. juuni 2008, 07:41

Majandusraskustes aktsiaseltsil on samas
seisus osaühingust poolteist kuni kaks korda suurem tõenäosus alakapitaliseeruda
ning hingusele minna, avastas Tartu Ülikoolis doktoritööd kaitsnud Kadri
Männasoo.

Doktoritöös pankade ja ettevõtete finantshaavatavust uurinud Männasoo jõudis muu hulgas järeldusele, et kuigi aktsiaseltsidel tuleb täita kõrgemat omakapitalinõuet, on neil majandusraskuste ilmnemisel vähem jaksu kestma jääda kui varade mahult sama suurtel osaühingutel.

"Kuna aktsiaseltsid on enamasti osaühingutest suuremad ning võimsamad, siis loomulikult peavad rasketel aegadel pigem nemad vastu. Kuid kui võtta välja suuruse mõju, ehk rääkides väikestest aktsiaseltsidest, jääb elama osaühing," selgitas Männasoo.

Ta rõhutas, et ebaõnnestumise põhjuseks ei ole ettevõtte asutamisvorm, vaid majandustegevuse edukus. "Samas on juriidiline vorm majandusraskuste ilmnemisel oluline määraja, kas ettevõte alakapitaliseerub ja likvideeritakse või suudetakse tegevust paremate aegade ootuses jätkata," ütles Männasoo.

"Kahjumlikku või vähetulusat aktsiaseltsi on tunduvalt kallim käimas hoida kui samas olukorras osaühingut. Nende kapitalikulu vahe on kümnekordne," lisas Männasoo.

Autori sõnul võis aktsiaseltside väiksemat ellujäämisvõimet täheldada osalt seetõttu, et töös vaadeldud perioodi jäi aasta 2002, kui aktsiaseltsidele kehtestati nõue registreerida end väärtpaberite keskregistris. Sellega seonduvad kulutused käisid osale väiksematest aktsiaseltsidest üle jõu ning tegevus lõpetati või registreeriti end ümber osaühinguks.

Mitme osaühingu ja aktsiaseltsi juhtimiskogemusega Aigar Pindmaa ei ole ettevõtte vormi ja jätkusuutlikkuse vahel seost märganud. "Tähtis on ikkagi see, kuidas ettevõtet juhitakse ja kui elujõuline on see idee, nimel tööd tehakse. Kui ta on halvasti juhitud, siis ta läheb põhja niikuinii," ütles Pindmaa. "Aktsiaseltsi puhul on tõesti teatud tasud kõrgemad, aga see on nii väike vahe, et sellest ei maksa probleemi teha," leidis ta.

Balti Kinnisvara ASi juht Maaris Šveters kujundas ettevõtte aga mõni kuu tagasi ümber osaühinguks, tuues viimase eeliseks nii vähenevaid kulusid kui ka bürokraatiat. "Seal on palju asju, mis on vähe keerulisemad kui osaühinguga," ütles Šveters.

2001. aastal alustas ta ettevõtet aktsiaseltsina, sest usaldus nende vastu tundus olevat suurem. "Sel ajal aktsepteeriti neid rohkem, kui läksid näiteks panka. Aga praegu ei ole siin vahet ja tundub, et paljud teevad aktsiaseltsid osaühinguks ringi," ütles Šveters.

Lisaks selgus Männasoo doktoritööst, et ettevõtte omakapitali miinimumnõude mittetäitmise risk on kümme korda suurem tõenäosusest, et see ettevõte turult lahkub. "Võib oletada, et esineb suhteliselt palju ettevõtteid, mis tegutsevad n-ö piiri peal ehk neil on kõrge finantsvõimendus. Seetõttu tekib olukordi, kus miinimumkapitalinõue jääb täitmata, kuid ettevõtte tegevus jätkub," ütles Männasoo.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
27. June 2008, 07:38
Otsi:

Ava täpsem otsing