Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

VIDEO: (Ääre ärid) Meeksi - potentsiaali palju, tegijaid ei kusagil

27. juuni 2008, 00:04

Peipsi ääres asuv Meeksi vald jääb
silma suure potentsiaaliga ettevõtluseks, mida siiani seal eriti teha pole
suudetud. Noored kipuvad linna, ärimehed tulevad vaid puhkama ja ettevõtted
hingitsevad.

Pean tõdema, et ei olnud väga elevil, saades teada, et Meeksi on vald, mida külastama ning sealsetest äridest kirjutama pean.
Kes teab, äkki oli asi ka selles, et ma polnud varem taolisest kohast midagi kuulnud, et valla koduleheküljel valitses ettevõtluse nupu all tühjus või hoopis selles, et mitu telefonikõnet mõne talu või ettevõtte omanikule lõppes teadmisega, et äri/talu on kinni pandud ning omanik käib juba aastaid Tartus tööl.
Jõudes aga pärast pikka sõitu kohale, nördimus kadus. Mitte otseselt sellepärast, et vallas kõik väga huvitav oleks ning vaatamisväärsusi nii mis tapab, vaid pigem seetõttu et vastuvõtt on soe ning konkreetne.

Turismiärimees
„Nooremad on leidnud tööd Tartus, Tallinnas, mõned käivad Soomes ehitusel. Kaks nädalat seal, kaks siin. Kohapeale on jäänud töövõimetu seltskond,“ räägib Mehikoorma alevikus poole kohaga turismi arendav Vello Anijalg, kes kirub vestluse käigus mitu korda meest, kelle ta puhkekülla väiksemaid ehitustöid tegema palkas. „Kohalik tööline töötab kaks tundi, siis nõuab kakskümmend grammi viina ning siis jõuab ühe tunni veel töötada,“ joonistab Anijalg olukorrast morni pildi.
Turismiärimehele kuulubki paar-kolmkümmend meetrit Peipsi kaldast, otse piirivalve kordoni kõrval üks keskmise suurusega majake, mis töötab põhiliselt nädalavahetustel. Nädala sees äri pole. „Selle koha pealt on täiesti normaalne, et nädalavahetustel oleme väljamüüdud,“ tunneb Anijalg rõõmu ning lisab, et klientideks on keskmised ning väiksemad ettevõtted, kus personaalia pole väga suur. „Tänu Savisaarele saime vähemalt asfalditaolise katte maha,“ lisab ta.
Anijalal on suured plaanid – kui saaks detailplaneeringu kinnitatud ning kuskilt suurema summa raha väljavõlutud, ehitaks ta külakese, kuhu majutaks umbes bussitäie inimesi ära. „Projektid on kotis valmis, aga niikaua, kuni raha pole, pole ka mõtet sellest rääkida,“ muutub ta jälle morniks ning jätkab. „Ärist pole siin rääkidagi, see on praktiliselt null. Kohapeal elatakse peost suhu, vald on nii nõrk. Vanausulised ei saa ka siin aru, miks midagi muuta tahetakse. Ei mõisteta, miks panen oma valdustele aia ümber. Elatakse ikka kolhoosiajastul, ei saada siiamaani aru, mida tähendab eravaldus,“ on Anijalg pahane.

Põllumees
Ometi ei räägi Anijalg päris tõtt, kui ütleb, et äri on null. Nimelt on lisaks eelpool kõnelejale Meeksis ka üks täiesti arvestatav põllumees Claid Sakson, kes tegutseb osaühingu Clahel nime all ning kelle rukkist, otra, rapsi ning herneid ostavad taolised suured tegijad nagu FarmPlant, Kemira, Ekseko, Tartu Veski, Kesko, Werol jt. Tegelikult kuulub Clahel küll mehe tütrele, kuid viimase ülesanne on rohkem arvutitega asju ajada ning raamatupidamisel silma peal hoida.
„Siukesi hernepõlde Eestimaal võib ühe käe näppudel lugeda üles,“ kiidab Sakson ajakirjanikele põldu näidates. Oma olemuselt on Sakson muhe, sõbralik ning asjalik, olles samal ajal maamehele kombekohaselt napisõnaline. Mehe jutu järgi omab ta kokku maad 300 hektarit. „100 nisu, 100 otra ja siis on siis vastavalt keskkonnanõuetele 15% liblikõielisi ja ülejäänud saab siis rapsi alla panna,“ tutvustab Sakson, kes nimetab end üheks kahest tõelisest põllumehest. „Väiksemad põllumehed teevad harjumusest ja austusest looduse vastu,“ mainib ta, jättes tahtmatult kergelt üleoleva mulje. „Vaadake, võib ka niiviisi teha põldu nagu siin on. Ebaühtlane, tihe,“ viipab Sakson kõrvalolevale põllule.
Uurides, kuivõrd põllumajandus tänapäeval ära tasub, muutub mees aga kidakeelseks ega taha päris ühest vastust anda. „Kui sa mingit asja tõesti hingest teed, siis ta hakkab ükskord ära tasuma,“ ütleb ta tagasihoidlikult. Kuuldes, et firma soetas endale hiljuti uue masina põllutööde tarbeks, pärin kärmelt ka, kuidas pankadega asjaajamine on, kas peab palju lunima või antakse raha lihtsalt. „Väga positiivne suhtumine on,“ kõlab vastuseks.

Kalamees
„2007. aasta käive on kuskil kaheksa miljonit. Kasumit ei ole, kahjum oli see aasta. Kui aastas on 12 kuud ja sellest püüda saame 7 kuud, siis noh, raske on teenida kasumit,“ ohkab Meeksi kalatööstusfirma OÜ Latikas juht Margus Narusing, kelle armaadasse kuulub kolm suuremat alust ning väiksemad paadid, mis FIEdest kalameestel endil on. Narusing jääb teistest kõnelejatest silma oluliselt positiivsema suhtumisega ning on sellevõrra ka avatum.
„Kalureid on mul praegu nimekirjas kuskil 40-50. Noh, pensionäre on ka,“ räägib Narusing tuues üles juba mainitut, et need kes parajasti kala ei püüa asjatavad oma valdustes või teenivad raha kuskil ehitusel. „On ka neid, kes elatuvad puhtalt kalapüügist,“ ütleb ta viies meid oma valdustes väikesele ringkäigule.
„Kui ma tahaksin siia kalapoodi teha, oleks veterinaaria mul kohe seljas. Aga meil on ta kala näidistesaali nime all. Inimene tuleb ja vaatab kala, mis meeldib ning ostab ära,“ naerab ka vallavolikogu esimehe rolli täitev Narusing küsimusele, kas tavainimene siit kala ka osta saaks. Muidu läheb suurem osa saagist teistele ettevõtetele. Sestap võib külmas ka vaid paari-kolme kasti ahvenaga näha – ülejäänud olevat juba müüdud.
„Vot siia teeksin ma söögikoha,“ ütleb Narusing, kui oleme ringkäiguga piirivalve kordoni taga asuva laguneva hoone juurde jõudnud. Söögikoht ongi üks asi, millest vallas suur puudus. Oleks see, jääks turist võib-olla sinna kauemaks ning jätaks ka natuke suurema summa raha maha. „Suurt käivet sealt oodata pole, tõenäoliselt oleks selline perefirma,“ arvab Narusing. Praegu on võimalus raha kulutada vaid postimajas ning külapoes.

Müüja
„Suvel tuleb jah inimesi juurde, siis läheb paremini,“ räägib kohaliku poe A O müüja tagasihoidlikult. Vaadates poes hinnasilte jääb silma, et olulist vahet pealinna ning Meeksi hindades märgata pole. Tähtsamad artiklid nagu leib, krõpsud ja õlu maksavad enam-vähem sama palju. „Eks see joogipoolis ole,“ sosistab müüja vastuseks küsimusele, kas umbes 30 protsenti poe pinnast enda alla võttev alkohol on ka kõige müüdavaim kaup vallas.

Vallavanem: tööandjat oleks tarvis
Kuigi Meeksi on kohalike elanike ning võimuladviku sõnul hea koht puhkamiseks, on maakohal vallavanema Boris Rõzovi sõnul üks suur puudus – korralikku tööandjat pole.
„See peab olema ikka ettevõtja, kes võtab ette,“ kirjeldab vallavanem sobilikku kandidaati ning. Uurides täpsemalt, mida ettevõtjal seal teha on, toob Rõzov näiteks kalanduse. „Kalandusseadust muudetakse kolm korda aastas, kes julgeb siis mingit ettevõtlust teha,“ on ta nördinud, kuna kalanahast saaks ju igasuguseid asju teha, näiteks suveniire.
Miks ükski uus ettevõtja Meeksi valda jalga ei tõsta, Rõzov päris täpselt ei räägi, kuid usub, et asjad hakkavad ülesmäge minema – asfaltteegi on ju olemas.

FAKTID
- asub Tartu maakonna kagunurgas. Kõige pikem piiriosa kulgeb idas mööda Peisi ja Lämmijärve rannikut. Ühine piir on ka Võnnu vallaga ja Põlva maakonnaga.
- tähtsamatest keskustest asub vald suhteliselt kaugel. Tartusse on Meeksist 55 km, väikelinn Räpina asub 17 km ja Põlva 55 km kaugusel. Valda ei läbi raudtee ega ükski tähtis maantee.
- pindala on 144 km². Suure osa pindalast moodustavad metsad ja sood, samuti on palju kevaditi järve poolt üleujutatavaid alasid. Põllumaa moodustab kogu pindalast 12%, looduslik rohumaa 13 %.
- Peipsi ääres on valdavalt leede-, leet-, glei- ja soomullad, mis ei ole viljakad ja mis on kevadeti ja sügiseti liigniisked.
- 10 küla: Aravu, Haavametsa, Jõepera, Järvselja, Meeksi, Meerapalu, Mehikoorma, Parapalu, Rõka ja Sikakurmu. Elanike arvult on tähtsamad Mehikoorma, Meeksi ja Aravu.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
26. September 2008, 13:01
Otsi:

Ava täpsem otsing