Nestor: ainuvõim soodustab kahtlasi tehinguid Narvas

Äripäev paljastas 20. juunil ilmunud uurimusloos Narvas toimunud kahtlased tehingud linna varaga. Ajaleht kirjeldas, kuidas juba aastaid on Narvas väike sõpruskond ajanud linna varadega segamatult tulusat kinnisvaraäri ning sõlminud linnale kahjulikke rendilepinguid, millest lõikavad kasu linnaametnike lähisugulaste firmad.

Sotsiaaldemokraat Eiki Nestor ütles Narva linnaametnike kinnisvaraskeeme kommenteerides nördinult, et päris nii ikka ka olla ei saa, et mingi kinnisvarafirma juhib linnavalitsust. "On selge, et selline asi saab toimuda ainult siis, kui nii volikogu kui ka linnavalitsus teavad, mis seal toimub," märkis Nestor aripaev.ee-le antud intervjuus.

"Minu käest on küsitud kümneid kordi kõikvõimalikes kohtades, kaua see pull Narvas kestab," rääkis Nestor. Küsimuste esitajaks on peamiselt olnud inimesed, kes on läinud sinna kanti äri ajama ja on mujal Eestis oluliselt teistsuguse ärikeskkonnaga harjunud. "Öeldakse, et mis kurat seal toimub, kas seal Eesti võim ka kehtib?" vahendas Nestor ärimeeste sõnu.

Tema hinnangul on enam kui selge, et Narvas valitsevat sõpruskonda võib raputada vaid ühe erakonna ainuvõimu lõpp ja kohalikud valimised järgmisel sügisel.

"See eeldab sealsete opositsioonierakondade vahel tõsist ja üksmeelset koostööd korrumpeerunud linnajuhtkonna vastu," lausus Nestor. Ta oli arvamusel, et kui ülejäänud erakondadel õnnestub saada Narva volikogus enamus, siis Keskerakonda koalitsiooni enam ei võeta. Nestor märkis, et õnnetuseks on Narvas opositsioonilisi saadikuid küllaltki vähe ja praegu ei ole neil seal eriti suurt jõudu.

"Aga vaatamata sellele, mismoodi valijad otsustavad järgmise Narva volikogu saatuse, peaks riik oma seaduse kontrollijate kaudu siiski jõudma nendeni, kes seadusi rikuvad, sõltumata sellest, kes 2009. aastal Narvas valimised võidab," ütles Nestor.

Justiitsminister Rein Lang aga lausus, et riik ja tema õiguskaitseorganid ei saa kohalike volikogude eest tööd ära teha. "Selleks, et omavalitsuse varadega tehtavad tehingud oleksid seaduslikud, otstarbekad ja mõistlikud, valivad kohalikud elanikud neljaks aastaks vabadel valimistel volikogud. Volikogude eest ei saa riik ja tema õiguskaitseorganid tööd ära teha," märkis Lang.

Riigikogu keskfraktsiooni esimehe Ain Seppiku sõnul pole see iseenesest mingi näitaja, kui linnafirmade kinnistud on läinud linnaametnike ja volikoguliikmetega seotud ettevõtetele. "Äritegevus ei ole volikogu liikmetele keelatud. Kuidas see täpselt tehtud on, see on teine küsimus. Kui kõik on toimunud seaduslikel alustel, nagu ette nähtud, on kõik korras. Kui mingid müügid on toimunud aga otsustuskorras, on asi muidugi halb," märkis Seppik.

Autor: ÄP