Gatesi teine minemine

1706-aripaev 30. juuni 2008, 07:59

Reedel oli tarkvaragigandi asutaja ja
suurima aktsionäri Bill Gatesi (täpsemalt William H. Gates III) viimane tööpäev
selles ettevõttes. Nüüdsest on ta ettevõtte igapäevasest juhtimisest kõrvale
astunud ja pühendub täielikult filantroopiale.

Samas ei ole ilmselt veel täiesti selge, kui eemale Gates tegelikult jääb, sest nõukogu esimehe ja olulisemate projektide nõuandjana kavatseb ta tarkvaragigandile pühendada ühe päeva nädalas ehk viiendiku oma tööajast. Ülejäänud aeg kulub tal abikaasaga loodud heategevusorganisatsioonile Bill and Melinda Gates Foundation.

"Silt on ukselt küll läinud, aga kabinet on osaliselt hõivatud," kommenteeris ajakirjale BusinessWeek uut olukorda investeerimisfirma Sanford C. Bernstein analüütik Charles Di Bona.

Mulle tundub, et siia ongi koer maetud. Ehkki formaalselt või poolformaalselt on Gates Microsofti juhtimisest taandunud juba varem, on see läinud väga valuliselt.

Eelmine tagasiastumine toimus juba 2000. aasta jaanuaris, kui Gates andis Microsofti tegevjuhi tiitli temaga 20 aastat koos ettevõtet üles ehitanud Steve Ballmerile. Ise võttis ta endale ametinimetuseks "tarkvara peaarhitekt", mis teoorias pidi olema tegevjuhist madalam ametikoht. Aga tarkvaragigandi tegelik liider ja ikoon ei suutnud oma uue rolliga leppida ja seni õlitatud tandem muutus kohe permanentseks sõjatandriks.

Ballmer üritas ennast uuel ametikohal kehtestada, aga Gates püüdis igal sammul näidata, kes on tegelik otsustaja. Ballmeri juhitud koosolekutel segas Gates sarkastiliselt vahele alavääristades teda teiste juhtide ees, kirjeldas ajaleht The Wall Street Journal toona ettevõttes valitsenud olukorda. Erimeelsused olid väga erinevatel teemadel alates personaliküsimustest ja lõpetades Windowsi arendustega.

Kahe mehe vahelised tülid olid kompaniile juba ohtlikuks muutumas. Nõukogu ja mõlema mehe abikaasade palvel nõustusid Gates ja Ballmer 2001. aasta veebruaris Microsofti peakorterist mõne kilomeetri kaugusel asuva hotelli restoranis aset leidnud õhtusöögil erimeelsustele lahendust leidma ning jagasid oma rollid: Gates - noorempartner, Ballmer - vanempartner. Gates kinnitas majanduslehele, et tema oli see, kes pidi rohkem ennast muutma.

Pärast seda hakkas olukord tasapisi rööbastele minema. Gates lõpetas koosolekute ajal negatiivsete kommentaaride tegemise, Ballmer restruktureeris ettevõtte, delegeerides üha enam otsustustest üksuste juhtidele ning asendades varasemad vaid tehnilise kogemusega juhid uutega.

Seega võib Gatesi nüüdset taandumist nimetada vaata et juba kolmandakski, aga pole päris kindel, et seegi lõplik on. Ehkki Gates teatas sellest taandumisest juba kaks aastat tagasi, kohtub ta ajakirja BusinessWeek kinnitusel pärast puhkust suve teisel poolel Ballmeri ning Microsofti tootmisjuhtide Ray Ozzie ja Craig Mundiega, et kaardistada valdkonnad, kus ta kõige kasulikum võiks olla. Alles nüüd, ehkki aega on selleks olnud vähemalt kaks aastat!

Microsoftil ei ole kerged ajad (õigemini on ettevõte keskeakriisis olnud juba viimased kaheksa aastat). Uus operatsioonisüsteem Vista on osutunud pettumuseks ning paljud eelistavad kasutada XP-d. Ühe suurema väljakutse esitab Google, kellest ähvardab saada domineeriv tarkvarafirma. Microsofti üritus üle võtta Yahoo! paistab olevat lõppenud ebaõnnestunult.

Seega pole mingi ime, kui Gates mõne aasta möödudes taas täielikult Microsofti juurde tagasi tuleb.

Eeskujusid pole vaja kaugelt otsida. Üksteist aastat tagasi asus Apple'i etteotsa pärast 12 aastast vaheaega selle asutaja Steve Jobs. Tõsi, Jobs ei tulnud ise - ta kutsuti - ning temal oli toona vaid üks enda asutatud ettevõtte aktsia. Kuid paaril viimasel aastal on taas tegevjuhi kohale asunud Michael Dell, Starbucksi looja Howard Schultz ja Yahoo! üks asutaja Jerry Yang.

Microsofti ametlikuks asutamisajaks on küll 4. aprill 1975, kuid eellugu ulatub mõned kuud varasemasse aega.

Nimelt luges tollane Harvardi Ülikooli tudeng Bill Gates ajakirja Popular Electronics jaanuarinumbrit, kus tutvustati arvutit Altair 8800.

Gates helistas firmasse ja pakkus neile võimalust demonstreerida BASICu programmeerimiskeelt. Pärast programmi demonstreerimist nõustus ettevõte levitama programmi Altair BASIC. Gates jättis ülikooli pooleli ja lendas koos lapsepõlvesõber Paul Alleniga New Mexico osariigis asuvasse Tallinna suurusesse linna nimega Albuquerque, kus arvutifirma asus.

1986. aasta 13. märtsil läks ettevõte börsile, aktsiaid emiteeriti hinnaga 21,00 dollarit, mis esimese kauplemispäeva lõpuks tõusis 28,00 dollarile.

Aktsia hinna lõputu kerkimine tegi paljud Microsofti töötajad miljonärideks, aga Bill Gatesist sai ajakirja Forbes arvutuste kohaselt aastast 1993 USA ja kaks aastat hiljem maailma rikkaim inimene, seda kuni eelmise aastani.

Microsofti aktsia hind kulmineerus 1999. aasta 27. detsembril 119 dollariga, mis võrdub 60,928 dollariga pärast splitti. Microsfti turuväärtus oli siis 600 miljardit dollarit.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
30. June 2008, 07:56
Otsi:

Ava täpsem otsing