Metsatööstuse Liit: enne piirangute kehtestamist peaks nende majanduslikku mõju uurima

Mariliis Pinn 30. juuni 2008, 14:50

Aripaev.ee kirjutas, et pikkade sõidukite
reedel liikumise piirangu analüüsi kohaselt olid liiklusohutuse
seisukohalt piirangud õigustatud. Kuid, millised on piirangu majanduslikud
mõjud majandusministeeriumi tellitud uuringust ei selgu, ka ei ole seda plaanis
uurida.

Eesti Metsatööstuse Liit tegevdirektori Andres Talijärve andmetel maksab ühe kilomeetri läbimine raskeveokil keskmiselt 20 krooni. „Kuidas mõjub meie majanduse konkurentsivõimele selline „mittetootlike“ vedude kasv?“ uuris ta.

„Liiklusohutuse suurendamiseks pakub Eesti Metsatööstuse Liit välja efektiivse võimaluse raskete veokite arvu vähendamiseks meie liikluses. Tänase täismassi piirangu juures 40 tonni, on enamus metsaveo autosid sunnitud sõitma poolikute koormatega, s.t. et valmistajatehase poolt pakutud veoki omadused jäävad kasutamata. Sellest tingituna tuleb teha vähemalt kolmandiku võrra rohkem vedusid,“ pakkus ta alternatiive välja.

Talijärv arvas, et majandus- ja kommunikatsiooniministeerium peaks enne piirangute kehtestamist uurima kindlasti ka selle majanduslikke mõjusid. „Meie arvestuste kohaselt kaotavad ettevõtjad-vedajad 40 tonnise massipiirangu piirangu tõttu ainuüksi metsamaterjalide veol kevadiste hindade kohaselt ca 300 miljonit krooni. Iga lisa kilomeeter suurendab kahjumit veelgi. Oleme koostanud raskeveokite transpordi korraldamise lähteülesande, paraku maanteeamet blokeerib seda ning ei plaani uuringut täies mahus korraldada,“ ütles ta aripaev.ee-le.

„Selliste piirangutega võib kogu vedamise ju lõpetada. Arutelu on vaja. Me saame aru, et on paha sõita, kui palju suuri autosid on, aga siin tuleb kompromisse leida,“ on mees eriti nördinud, et maanteeamet ei soovi ettepanekuid isegi arutada.

Ta selgitas, et Eestis on auto täismass piiratud 40 tonniga ja teljekoormus omakorda 10 tonniga. „Tegelikult on kaks piirangut. Samas suurtel metsaveokitel on 6-7 paari rattaid ja teljekoormus on 7 tonni,“ selgitas ta. Talijärve sõnul on mõtlemise koht, kas kümme väikest autot lõhuvad teed rohkem kui üks suur ja sõiduk ise koormab ju ka teed, kui ta tühjalt ühest kohast teise kulgeb. „Selle asemel, et 40 tihumeetrit puitu 2 sõiduga ära vedada, peame kolm korda sõitma,“ lisas ta.

Eesti Metsatööstuse Liit pani ette, et lubades sõita Eesti teedel sisevedude eesmärgil kuni 52 tonnise täismassiga veokitel toimuks alljärgnevad positiivsed muutused:
- tööstuse konkurentsivõime rahvusvahelisel turul paraneks, kuna Eestiga samas majandusruumis paiknevates riikides (Soome, Rootsi, Läti) on suurem täismass lubatud (kuni 60 tonni) ning riigisisene autotransport seega efektiivsem. Meie andmetel kaalutakse Rootsis hetkel lubatud täismassi tõstmist kuni 80 tonnini
- väheneks keskkonna saastamine NO, CO, CO2 ja väävelühenditega ning üldine mürafoon;
- väheneks liiklusintensiivsus ning teede kulumine;
- suureneks liiklusohutus.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist teatati, et nemad ei ole teinud majandustasuvuse analüüsi Tallinna-Tartu maanteel suurte veokite sõidu piiramise osas. Esiteks ei ole ühe aasta põhjal võimalik mingeid põhjapanevaid järeldusi teha, teiseks on maanteeameti projekti eesmärk siiski liiklusohutust tõsta, mitte majanduslikku kasu otsida.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
30. June 2008, 14:47
Otsi:

Ava täpsem otsing