Ühtsed reeglid muudaksid Eesti firmade elu Euroopas lihtsamaks

Agnes Ojala 30. juuni 2008, 12:37

Justiitsministeerium teeb Euroopa Liidus
aktiivselt tööd selle nimel, et päästa Eesti ettevõtted Euroopa suurte
meelevallast ja anda pooltele läbirääkimistelaua taga võrdne positsioon. Töö
mõjukamaks muutmiseks palub ministeerium ettevõtjate abi.

„Tänane probleem on see, et näiteks väikeste ettevõtete puhul, ja enamus Eesti ettevõtteid on just väikeettevõtted, on sageli suurte partneritega lepinguid sõlmides olukord, kas võta või jäta. Sõlmid lepingu, mille majanduslikult tugevam pool sulle ette dikteerib või jääd koostööst ilma. Eesti ettevõtja jaoks tähendab see, et enamasti kohaldatakse lepingutes välisriigi õigust,“ rääkis justiitsministeeriumi asekantsler Urmas Volens.

See, et ei kohaldata Eesti seaduseid, mida siinsed ettevõtjad tunnevad, tekitab ebakindlust ja tähendab vaidluste korral suuremaid õigusabikulusid.

Et olukorda parandada, on justiitsministeeriumi hinnangul vaja luua ühtne nn Euroopa võlaõigusseadus, mida saaks kasutada paralleelselt liikmesriikide seadustega.

„Meie eesmärk oleks luua sisuliselt 28. õiguskord Euroopa Liidus lepinguõiguslikult, mida kõik ettevõtjad kõikides riikides tunneksid ja mida saaks kohaldada alternatiivina ühe riigi õigusele. See oleks abivahend, mis aitaks õigussüsteemist tulenevat konkurentsieelist maha võtta,“ märkis Urmas Volens.

Euroopa Liidu erinevates institutsioonides on praegu arutusel, kas seda oleks vaja. Protsess on olnud väga pikaajaline, arutelud on Volensi sõnul kestnud juba vähemalt viimased 25 aastat.

„Praegu on seis selline, et Euroopa Ülemkogu on justiits- ja siseministrite tasemel otsustanud, et Euroopa Komisjon peab tulema lähiajal välja Common Frame of Reference’i ehk ühtse tugiraamistikuga. Sellest plaanitakse teha abivahendit Euroopa seadusandjatele Euroopa direktiivide väljatöötamiseks, mis puudutab seda, et lepinguõiguses lähtutakse ühtsetest põhimõtetest,“ rääkis ministeeriumi asekantsler.

„See on suure tulevase võimaliku modifikatsiooni eelaste. Praegu aga oleme koostanud ettevõtjate jaoks küsimustiku, et selgitada välja, kas selline tagasihoidlik eelaste on piisav. Meile endale justiits- ja siseministeeriumis tundub, et ei ole ja oleks vaja üht sellist lepinguõiguslikku instrumenti, mille kohaldamise pooled saaksid kokku leppida,“ sõnas Volens, pannes kõigile ettevõtteile, kellele on justiitsministeeriumi ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoja koostöös küsimustik saadetud, südamele, kuivõrd vajalik on selle täitmine.

„Arvestades seda aega, mis on juba arutatud, siis ei saa midagi lubada,“ vastas Volens küsimusele, millal ühtne seadus valmis võiks saada. „Aga et oleks veenvam, on vaja meie ettevõtjate arvamust.“

Justiitsministeerium valis koos Eesti Kaubandus-Tööstuskojaga välja 300 eksportivat ettevõtet, kellelt nüüd arvamust küsitakse.

Teised ettevõtted esialgu küsitluses osaleda ei saa, kuid Urmas Volens kinnitas, et ministeerium on kõikidest ettevõtluskeskkonda parandavatest ettepanekutest huvitatud. Need vaadatakse ministeeriumis kindlasti läbi ja võetakse tulevikus arvesse.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
30. June 2008, 16:46
Otsi:

Ava täpsem otsing