GILD meelitas Hansapangast kinnisvarapankuri üle

Mariliis Pinn 01. juuli 2008, 16:00

Alates 1. augustist on 10aastase Hansapanga
staažiga ettevõtete panganduse kinnisvara osakonna juhataja Gren Noormets GILD
Bankersi ridades.

Hansapanga ettevõtete panganduse kinnisvara osakonna juhataja Gren Noormetsa sõnul on kohane öelda, et pigem otsustas ta nüüd GILDiga liituda, mitte Hansapangast lahkuda.

GILDi investeerimispanganduse juhi Lauri Isotamme sõnul on nad Noormetsa enda juurde meelitanud juba rohkem kui aasta. „Nüüd mul on hea meel, et ta lõpuks jah ütles,“ lisas ta.

Noormetsa sõnul said suuremaks kaalukeeleks uue lubatud väljakutsed, kuigi täpseid projekte, millega ta tegema hakkab, veel ei tea. „Otsustavaks said töö, mis ees ootab, sisu ja uued väljakutsed. Praegu on mu töö seotud Eesti ja Baltikumiga, GILDis on oluliselt laiem tööpõld suuremas regioonis. Täna olen osakonna juht, suure hulga alluvatega, GILDis hakkan projekte vedama,“ ütles Noormets.

„Oleme kokku leppinud, alles pärast 1. augustit läheb konkreetseks, kuid tean, hakkan tegutsema Ukrainas ja Kaukaasia riikides,“ selgitas ta. Gild on ka varem seal projekte teinud. Isotamm lisas, et seal on turud põnevamad kui Baltikumis, tsükkel on teises faasis ja kasv on kiire.

Isotamme sõnul on Noormets kõige kogenum kinnisvarapankur Baltikumis. „Hea meel, et Noormetsa näol tuleb juurde häid oskusi ja teadmisi. Mis salata, ta on kõige suurema kogemusepagasiga kinnisvarapankur Baltikumis. See on hindamatu kogemus, mida juurde saame,“ lisas ta.

Noormets ei näe Eesti kinnisvaraturgu mustades värvides ja leiab, et ka Eestis targalt tegutsedes on võimalik kasumit teenida. „Arvan, et on oluline rõhutada, kui räägitakse kinnisvaraturust, et räägitakse elukondlikkust kinnisvarast. Hansapangas on kommertskinnisvara portfellist 1/5 elukondlik kinnisvara, 4/5 on midagi muud. Ja need probleemid, milles on kirjutatud on murdosa elukondlikust kinnisvarast. Üldiselt hindan olukorda heaks ja endiselt võimalusterohkeks. Kui targalt asju ajada ja mõistlikult finantseerida, siis võib tulu teenida. Täna peab rahaturul targem olema kui poolteist aastat tagasi,“ selgitas Noormets ja lisas, et tootlused võivad küll kõikuda, kuid huvi kinnisvara vastu on olemas.

„Arvan, et olukord on isegi mõnevõrra parem, kui paistab. Neil juhtumitel, mis pinnale ujuvad, on igaühel oma spetsiifiline viga, miks projekt raskes olukorras välja ei vedanud. Näiteks liiga vähe omafinantseeringut, puhver on liiga väike ja kui raha pealevooga tekib väike probleem, ei suuda firmad intressi teenindada. See ei tähenda, et projekt oleks vale, kuid seal on liiga suur võõrfinantseerimise osakaal,“ selgitas ta kinnisvaraarendajate tüüpvigu.

Isotamme sõnul saavad halvad projektid välja sõelutud ja need, kes olid viletsamateks aegadeks valmis ja ei võtnud ülejõu käivaid riske, neil ei tohiks vesi ahjus olla. „Vaade on optimistlik, aeglustumine oli oodatud nähtus ja see on tervendava iseloomuga, sest head ja halvad projektid saavad välja sõelutud. „Terad eralduvad sõkaldest, nagu ma juba pooldeist aastat tagasi ütlesin,“ lisas Noormets.

Ka sellepärast on GILD suunanud pilgu ida poole, kuna seal on kasvuväljavaated paremad ja nad näevad seal väga palju võimalusi. „Loodame, et meil on õiged inimesed, kes suudavad teha õigeid valikuid. Oleme edukalt investeerinud Ukrainasse, Kaukaasiasse ja Kesk-Aasiasse. Kindlasti ei ole põhjust arvata, et läheme võtma ülejõu käivaid ülesandeid,“ kommenteeris Isotamm GILDI laienemisplaane. „Toetame kohaliku kapitali ekspansiooni. Kapital otsib kohta, kus teenida. Siiani ei olnud see eriti keeruline, sest Baltikumis oli kõrge tootlus, piisas sellest, et alustada korterelamu või büroohoone ehitust. Asjad natuke keerulisemaks läinud, Baltikumis on miljardite kroonide eest kapitali, mis otsib kõrgemat tootlust ja võimalused on pigem Baltikumist eemal,“ ütles Isotamm, kuid lisas, et ka Eesti kinnisvarasektoris võib teenida.

„Tasub vaadata neid projekte, millest täna hallides ja mustades toonides ei räägita,“ kahjuks ei saanud Noormets ühtegi nimetada ajakirjanikule, sest Hansapanga töötajana ei saa ta konkreetseid näiteid tuua. „Kaubandus näiteks, inimesed peavad poes kraami ostmas käima, nähakse nõudlust ja järjekorda ukse taga, bürood kesklinnas, suur pakkumine majutusasutustes, kuid endiselt on mõned paremad kui teised teatud põhjustel ja on palju edukaid elamuprojekte. On rohkem häid projekte, kui arvatakse,“ loetles Noormets edukaid kinnisvaraprojekte Eestis.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
02. July 2008, 12:54
Otsi:

Ava täpsem otsing