HIV hakkas inimeste seas levima juba saja aasta eest

01. juuli 2008, 11:55

Inimese immuunpuudulikkuse viirus (HIV-1),
mis toob maailmas kaasa miljoneid aidsijuhte, nakatas inimene esmakordselt umbes
saja aasta eest. See on üle 20 aasta varem seniarvatust, selgub värskest
uurimusest, mida esitleti konverentsil Evolution 2008.

Viiruse teine liik HIV-2 jõudis inimesele mitukümmend aastat hiljem ahvidelt, kes olid seda viirust kandnud juba mitu sajandit, mitte miljoneid aastaid, nagu mõned uurijad on arvanud, kirjutas Science.

Teadlased püüavad välja selgitada, kust mõlemad viirused pärinevad, see aitab teada saada, kui tihti ilmuvad välja uued inimesi ohustavad viirused.

Nii HIV-1 kui HIV-2 pärinevad ahvide immuunpuudulikkuse viirustest, mis levib primaatide seas.

Esimene märk, mis viitas, et teadlased olid HIV-2 uurimisel valejälgedel, tuli eelmisel aastal. Nimelt põhineti varem oletusel, et kuivõrd ahvid tavaliselt ei haigestu ahvide immuunpuudulikkuse viirusse, siis peavad ahvid selle viirusega olema kokku puutunud miljonite aastate jooksul. Selle ajaga on kandjaloom ja haigustekitaja õppinud rahulikult koos hakkama saama.

Kui see eeldus peaks paika, peaks ahvide põlvnemispuu ja ahvide immuunpuudulikkuse viiruse arengutee kattuma. Kuid möödunud aastal avastas Arizona ülikooli üliõpilane Joel Wertheim koos oma juhendaja Michael Worobeyga, et Aafrika rohepärdikute puhul ei pea see eeldus paika. „Siit tuli välja, et viiruse vanus polegi miljoneid aastaid,“ ütles Wertheim

Selleks, et saada täpsemalt teada, kust pärineb ahvide immuunpuudulikkuse viirus, kogus Wertheim viiruseproove Aafrika hallmangabeidelt ja USAs asuvatest primaatide uurimiskeskustest. See andmestik oli palju rikkalikum kui Aafrika rohepärdikutelt võetud proovid. Seejärel kõrvutas ta nende viiruste geenisekveneeringuid varasemate andmetega rohepärdikutelt leitud viiruse geenide kohta, aga ka inimesel leviva HIV-2 geene ja makaakidelt leitud ahvide immuunpuudulikkuse viiruse geene.

Seejärel kasutas ta spetsiaalset arvutiprogrammi ja pani kokku viiruse sugupuu, mis põhines sekveneerimistel leitud erinevustel. Analüüs tõi ka välja, millal ilmnesid viiruse eri harud. Hallmangabeid nakatusid ahvide immuunpuudulikkuse viirusesse 1808. aastal ja 125 aastat hiljem kandus see üle inimestele viirusena HIV-2.

Teises uuringus uuris sama ülikooli tudeng Marlea Gemmel Michael Worobey juhtimisel HIV-1 kohta kogutud geneetilist materjali, mis on pärit Kongo Demokraatlikus Vabariigis Kinshasa haigla patoloogiaosakonnas 1960. aastatel kogutud lümfikoest. Sealt pärineb üks kahest HIV-i geenijärjestusest, mis on varasema päritoluga kui 1976 ning mis on tänaseks sekveneeritud.

Siiamaani on ta võrrelnud umbes tuhandet DNA aluspaari ning kõrvutanud andmeid 1959. aastast pärineva HIV-1 järjestusega, mis on eraldatud ühest külmutatud vereproovist.

Pärast inimesele ülekandumist on HIV-1 hargnenud paljudeks alatüüpideks, kuid 1959.aasta ja 1960ndatest pärit viirused olid palju erinevamad kui oleks võinud eeldada. „See viitab, et viirus hargnes tükk maad enne 1960. aastat,“ ütles Gemmel.

Seejärel võrdles ta eelmainitud viiruste geenijärjestusi uuemate järjestustega ning väidab, et HIV-1 kandus inimesele umbes aastal 1908, mitte aastal 1931, nagu eeldas 1959. aasta viiruse põhjal tehtud analüüs.

Seega oli viirus inimeste seas väikestviisi liikvel juba 20. sajandi keskpaigas. Samal ajal alanud urbaniseerumisprotsess on aga osaline selles, et maailmas sai puhkeda aidsiepideemia.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    18. December 2008, 15:54
    Otsi:

    Ava täpsem otsing