Eesti Energia ehitab miljardi krooniga reservelektrijaama

Mariliis Pinn 02. juuli 2008, 00:00

Eesti esimese spetsiaalselt avariiolukordades kasutamiseks mõeldud reservjaama rajamiseks valmis Põhivõrgu tellimusel põhjalik eeluuring. Põhivõrgu juhi Lembit Vali sõnul on elektritootmise tulevikuarenguid silmas pidades jaama rajamine hädavajalik.

"Praegu hoiame Eesti kohustuslikku avariireservi põhiliselt Läti hüdrojaamades, alternatiiviks võiks olla vaid Narva elektrijaamad, mis praegu jäävad hinna mõttes aga lõunanaabrite pakkumisele kindlalt alla. Veelgi olulisem on aga märkida, et pikaajalises plaanis on reservide saadavuse osas ebakindlad mõlemad variandid, mistõttu peame vajaliku reservjaama ise rajama," lisas Vali.

Eesti elektrisüsteemi praegustele vajadustele ja nõuetele vastab kõige paremini 80-120 MW võimsusega reservjaam, mis peaks hädaolukorras käivituma kümne minutiga. Näiteks soojuselektrijaama käivitumine on 12tunnine protsess. Hinnanguliselt leiab reservjaam aastas kasutust 200 tundi.

Nimetatud nõuetele vastavad kõige paremini gaasiturbiinseadmega elektrijaamad, mis on ka mujal maailmas leidnud avariireservide elektrijaamadena laialdast kasutust.

Avariireservide käivitamise peamine ülesanne on elektrisüsteemi ühendatud tootmisseadmetega või elektrivõrgus toimunud avarii korral hoida ära kogu elektrisüsteemi avariilist väljalülitumist. Samuti peaks jaam olema abiks kustunud elektrisüsteemi nn nullist käivitamiseks, selgitas Vali avariireservide elektrijaama rolli.

Juunis valminud eeluuringu tulemustes hindasid eksperdid otstarbekaks rajada kahel kütusel (kerge kütteõli ja maagaas) reservjaam Iru Elektrijaama territooriumile. Koha valikul kaaluti mitmeid võimalusi, alternatiivid oli Balti soojusjaam ja kaheksa suurt alajaama.

"Irus oli üks suur pluss kõrgsurvegaasi olemasolu. Ka on see tööstuspiirkond, kuhu jaam sobib ja sinna on vedelkütust lihtne transportida," põhjendas uuringu teinud ASi ÅF Estivo vanemkonsultant Eimar Jõgisu valikut.

Estivo uuringu järgi kujuneb jaama maksumuseks 0,7-1 miljard krooni, lõpliku hinna määrab hankekonkurss. "Tahame, et tootjad pakuksid ikka võimalikult soodsat tehingut. Kuid kuna tegu on mitmeaastase projektiga, siis metallihinnad tõusevad ja ei saa ka seda poolt piirata," selgitas Jõgisu hinnakääre.

Jaama rajamiseks kulub vähemalt neli aastat, plaanide kohaselt võiks gaasiturbiinelektrijaam alustada tööd 2012.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:37
Otsi:

Ava täpsem otsing