Sotsiaalminister Parts askeldab

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts on otsustavalt sotsiaalminister Maret Maripuult ohjad haaranud ja asunud dikteerima Eestis aetavat sotsiaalpoliitikat.

Iseenesest on muidugi hea, kui igal ministril on oma arusaam, kuidas üht või teist valdkonda tuleb Eestis edendada, kuid kui kõik ministrid hakkaksid seda üht - riigivankrit - oma äranägemise järgi teab mitmes eri suunas vedama, jääks vankrist alles vaid pilpad.

"Sotsiaalminister" Juhan Parts on oma suurperede toetamise käskkirjaga esialgu saanud hakkama "vaid" toetamise põhimõtete pea peale keeramisega. Aga taunimist väärt seegi.

Parts jagab 50 miljonit krooni otsetoetustena nelja ja enama lapsega peredele elamistingimuste parandamiseks. Eesmärk on sõnades õilis, kuid populistlik. Ning teostus ebakorrektne.

Eelmisel sügisel tuli Parts välja seaduseelnõuga, millega oleks hakatud hüvitama suurperede kodulaenu. Paljud suurpered aga ei saanudki pangast ebapiisava sissetuleku tõttu laenu võtta. Kuna koalitsioonipartneid tõmbasid Partsi eelnõule vee peale, otsustas minister idee omal käel ikka ellu viia - käskkirjaga. Vaja olnuks seadust.

Ajal, mil valitsus tõmbas ülearu planeeritud miljardeid tagantjärele kroon haaval kokku, näitas Parts, et tema viib oma rahalist kergendust tõotavad lubadused-ideed ellu. Nii mõnigi valijahääl on Partsil tagataskus juures.

Eestis on 17 277 peret, kus kasvab kolm ja enam last. Neist poolte kodud vajavad sotsiaalministeeriumi uurimuse järgi kapitaalremonti, 12 000 last elavad kodus, kus pole sooja vett või pesemisruumi. Abi oleks seega igati teretulnud.

Kui vaadata 50 miljonit raske aja foonil, on summa suur, kui suurperede poolelt, siis väike. Seepärast jooksebki toetusesaajate piir kolme- ja neljalapseliste perede vahelt - nelja ja enama lapsega peresid on (vaid) üle 4000.

Toetust saavad taotleda need, kelle sissetulek jääb alla 6000 krooni pereliikme kohta kuus ja kuni kaheksa lapsega pered kokku 320 000 krooni - selliseid peresid on paarkümmend. Piisab maja remondiks ja omaosaluseks maja ostul. Kui pank soostub laenu andma. Ja kui perel on juba oma korter - üürnik ei kvalifitseeru toetusesaajate hulka.

Ehk siis need, kes kõige enam abi vajavad, jäävadki paremaid aegu ootama. Ja kui kõik tõeliselt suured pered toetust küsivad, siis teistele suurt ei jäägi. Eesti Lasterikaste Perede Liit on rahul - parem niimoodi ja otsetoetustena kui üldse mitte midagi. Samas, tulumaksuvaba miinimum iga lapse pealt täidab sama ülesannet mis Partsi otsus ja tegelikult pareminigi - kõik saavad asjast ühtmoodi aru.

Jäägu iga kingsepp ikka oma liistude juurde - sotsiaalprojektidega tegelgu sotsiaalministeerium ja viisil, mis üheski suurperes kibestumust ja pettumust riigi vastu ei tekita.

Autor: ÄP