Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Superaatomid keeravad perioodilisustabeli pea peale

02. juuli 2008, 11:07

Hollandi Delfti tehnoloogiaülikooli
teadlased on välja töötanud meetodi hõbedast ja teistest metallidest koosnevate
aatomikogumike loomiseks. Teadlastele üllatuseks käituvad need nn superaatomid
(näiteks 13 hõbeda-aatomist koosnevad kogumid) sarnaselt üksikutele aatomitele
ning panevad aluse täiesti uuele keemiaharule.

Kui hõbeniit kuumutada 900 kraadini, tekib hõbeda-aatomitest aur. Vabalt liikuvad aatomid kinnituvad rühmadena üksteise külge. Tekkinud väikesed hõbedakogumid, mis koosnevad näiteks 9, 13 või 55 aatomist, tunduvad olema energeetiliselt stabiilsed ning seega esineb neid hõbedaaurus sagedamini, kui varem arvati. Hollandi teadlastel Andreas Schmidt-Ott’il ja Christian Peinekel õnnestus neid superaatomeid koguda ning seega võimaldada avastatut põhjalikumalt uurida, kirjutas Physorg.

Superaatomite stabiilsuse põhjuseid kirjeldasid Virginia ülikooli teadlased juba 2005. aastal. Nad olid avastanud metalli superaatomid, kuid mitte hõbeda, vaid alumiiniumi jaoks. Nende uuritud 13, 23 või 37 aatomist koosnevad alumiiniumkogumid reageerisid sarnaselt üksikutele aatomitele, sest nad sisaldasid elektrone, mis tiirlesid ümber kogu aatomikogumiku kui terviku. Need niiöelda välimised kihid olid hämmastavalt sarnased perioodilisustabeli elementide välimiste kihtidega.

Schmidt-Ott’i sõnul andsid need superaatomid perioodilisustabelile kolmanda mõõtme: „Siiani identifitseeritud superaatomite keemilised omadused on väga sarnased perioodilisustabeli elementide omadustele, kuna nende väliskihid on küllalt sarnased. Me võime aga avastada teistsuguse väliskihiga superaatomeid, mis võiksid kaasa tuua täiesti uusi omadusi.”

Schmidt-Ott loodab leida aatomikogumeid uudsete ja ainulaadsete magnetiliste, optiliste ja elektriliste omadustega, mis oleksid ka piisavalt stabiilsed, et neist saaks moodustada kristalle või teisi tahkeid vorme. Võimalike rakenduste hulka kuuluvad kütuste katalüsaatorid ja ülijuhtivad kristallid.

Kuigi superaatomid iseenesest pole midagi uut, saab neid tänu Delfti teadlastele koguda väga puhtal kujul ning selekteerida vastavalt suurusele, muutes need nii sobivaks keemilisteks katsetusteks.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. July 2008, 16:21
Otsi:

Ava täpsem otsing