Ohtlik pisilane pääseb veepuhastusjaamast putku

03. juuli 2008, 17:32

Viirusest väiksem valk, prioon, mis
põhjustab näiteks hullulehmatõbe, ei kao tavaliste heitvete puhastamise
meetoditega mitte kuhugi, näitab värske uuring.

Seega on võimalik, et veepuhastite kaudu võib raskesti avastatav haigustekitaja pääseda ohustama ka inimese tervist, kirjutas Nature News.

Prioonid on ebatavalise struktuuriga valgud, millel on võime muuta normaalseid valke endasarnasteks. Prioonid põhjustavad mitmeid neurodegeneratiivseid haigusi, näiteks on prioonide põhjustatud hullulehmatõve inimesele nakkav vorm - Creutzfeldt-Jacobi tõbi. Prioone on väga raske hävitada, nad säilivad nii radioaktiivses kiirguses, neile ei tee midagi puhastusvahendid ega kõrge temperatuur.

Teadlasi on ammu huvitanud küsimus, kas tapamajadest ja lihatööstustest heitveega kanalisatsiooni sattuvad prioonid suudavad ellu jääda heitveepuhastites. Kahjuks selgub, et prioonid läbivad puhastid, kuid teadlased rahustavad: tõenäosus, et prioonid jõuavad ka kraanivette on siiski olematu.

USA Wisconsini ülikooli teadlased kogusid Joel Pederseni juhtimisel heitveeproove üheksast heitveepuhastist ning testisid, kas vees leidub valke, mis võiksid muutuda prioonideks, esialgsed tulemused osutusid negatiivseks. Seejärel lisati heitvette prioone, mis olid pärit haigusega nakatunud hamstrite ajudest.

Seejärel puhastati heitvett laboritingimustesse rajatud väikeses heitveepuhastis. Esimesena kasutati anaeroobset bakterit, mis töötles heitvett seitse tundi, lõhustades selles leiduva orgaanika. Seejärel eraldati heitvesi mudast, mis oli settinud puhasti põhja. Muda töödeldi veel kümne päeva jooksul anaeroobsete bakterite abil, hoides temperatuuri 37 °C. Seejärel võeti proove nii heitveest kui mudast.

Heitveest prioone ei leitud, küll oli neid aga mudas. Analüüsid näitasid, et prioone oli alles pea samas kontsentratsioonis nagu neid algselt heitvette lisati. Eksperimenti tutvustav artikkel ilmus ajakirjas Enviromental Science and Technology1.

Heitveepuhastitest pärit muda kasutatakse tihtipeale väetisena, nii võivad prioonid jõuda taimede pinnal ka inimese toidulauale, kui taimseid toiduaineid hoolikalt ei pesta.

Pedersen möönab, et nii kõrgeid prioonide kontsentratsioone, mida kasutati laborikatsetes, ei esine heitveepuhastites kunagi, kuid selge on see, et heitveepuhastid ei tee prioonidele midagi. „Kui võimalik, siis tuleks vältida prioonide sattumist heitveepuhastusjaamadesse,“ ütles ta.

Marylandi ülikooli neuroviroloog Robert Rohwer ütles, et selliseid tulemusi poleks ta küll osanud ennustada. Heitveepuhastis valkude lagundamiseks kasutatav meetod on mõeldud selleks, et hakkama saada iga viimase kui aminohappega, mis heitmetes leidub, seega ka prioonidega.

Teadlaste sõnul tuleks nüüd teha riskianalüüs, kui palju prioonide tekitatud haigusi keskkonnas ringleb, et hinnata nende levikuriske. Edinburgh’i ülikooli biokeemik Robert Somerville’i sõnul on intrigeeriv, millised molekulaarsed omadused muudavad prioonid nii vastupidavaiks.

Rohweri sõnul on selles loos ka üks hea uudis: prioonid on heitmudas üsna kindlalt paigal, see on siiski parem koht kui vesi. Halb uudis on see, et prioonireostusest vabanemine võib võtta aastaid või isegi aastakümneid.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
09. July 2008, 15:40
Otsi:

Ava täpsem otsing