Ääre ärid: Värska, vee peal elav vald

Artikkel

- Uudised
- Martin Hanson
- 3. juuli 2008 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ääre ärid: Värska, vee peal elav vald
Mees muidugi teeb rattaga kadedustäratavaid kaheksaid, lenksu külge aheldatud kotitäis pudeleid vastu metalli kolisemas.
Põlvamaal asuvas Värska vallas on umbes 700 ametlikult töötajana kirjas olevat inimest. Suurem osa neist töötab Värska sanatooriumis, Värska veekeskuses, Värska Vees või piirivalves.
Värska keskust kaunistav pisikene, kuid maaliline kuldsete sibulatega õigeusu kirik on ääristatud madala kivimüüriga, mille värava kohal ilutseb silt "Tulge tagasi - inimese lapsed". Milline nostradamuslik ettenägelikkus.
"Ei ole siin enam noori. Kõik lähevad linnadesse. Te küsite lapseootel emade kohta. Siit neid ei leia. Värska on äärmiselt mõnus koht, kus elada, siin on oma aura ning mina siit lahkuda ei suuda. Kuid noortel ei ole siin palju teha," sõnab Otepäält Värskasse kolinud Elvi.
Elvi soovitab sõita tsäimaja juurde ja Saatsesse, mõne kilomeetri kaugusel asuvasse naaberkülla, kus on kena koolimaja, milles nüüd asub muuseum. Lapsi ei olnud enam piisavalt.
"Värska areneb muidugi. Kuigi aeglaselt, võiks kiiremini. Meil on vallavanem natukene aeglane. Võiks ikka rohkem seda elu siia vedada," lisab Elvi.
Sõnast kinni haaratuna siirdun vallavanem Raul Kudre vastuvõtule. Vallamajas surub naeratav vallavanem mul tugevalt kätt ning suunab läbi remondis oleva hoone oma kontorisse.
"Ütleme nii, et elu ei ole Värskas halb, kuid alati võiks parem olla. Iga asi nõuab raha ning numbrid on tavaliselt miljonites. Miljon siia ja miljon sinna," selgitab Raul Kudre elu Värskas.
Kudre hinnangul lähevad noored Värskast nagu ka mujalt ikka Tartusse ja pealinna. Tekib tunne, et vallavanem ei tea, kuidas Värska inimesi minemast takistada, kuigi ta seda tahaks.
Mineraalvett on ammutatud Värska maapõuest alates 1967. aastast. Väidetavalt jätkub Värska kandis maapõuevett veel kuskil 200 aastaks. See on kindel nurgakivi Värskas elu säilimisele. Vesi ja sanatoorium on kaks Värska peamist elatusallikat.
"Me paneme vett pudelisse umbes 36 tonni päevas. See on siis umbes 25 000 pudelit. Ei saa kurta, et hästi ei lähe, aga raske on võistelda Eesti suurte tegijatega. Kuid meil on oma konkreetne nišš ning sinna teisi eriti ei pääse," räägib Värska Vee juhataja Urmas Jõgeva, kelle juhitud ettevõttes töötab 48 inimest, mis Värska-suuruse aleviku kohta on hiiglaslik number. "Sanatooriumis töötab rohkem," sõnab Jõgeva.
Värska Vee tootmisliinidel liikuvaid pudeleid silmitsedes ütleb Jõgeva, et oleks vaja tootmist veel laiendada. Praegu paneb Värska Vesi pudelisse 470 meetri sügavuselt välja pulbitsevat vett. "Kangema soolasisaldusega vett ju keegi ei jooks," mainib Jõgeva.
Värska sanatooriumis teisel pool alevikku on aga terve nimekiri kraane, kust saab proovida maapõue tegelikke maitseid. Värska puurkaevust number 6, Lomonossovi nivoolt ehk 700 meetri sügavuselt väljapumbatav vesi kihiseb ja vahutab, kui kraanist topsi valgub. Värvilt pruun ning soolane kui vanakuradi sülg. Pidi hästi mao ülehappesust ravima.
Männimetsadega ümbritsetud vallakeskus kutsub kraed lõdvemaks laskma ning kingad jalast loopima.
Seto rõivais naisterahvas tõmbab riidega üle otsaesise ja ohkab sügavalt. "On ikka lämbe siin. Nii palju inimesi, et on kohe," lendab üle Seto Tsäimaja perenaise Taimi Madaliku huulte. Söögimaja on silmini inimesi täis, ei ole ühtegi vaba kohta ei sees ega väljas. Tekib tunne, nagu oleks korraga astunud lõunapaiku sisse mõnda südalinna restorani. Mööda lippavad tanudes näitsikud kannavad ette virnade kaupa Setumaa parimaid palakesi.
"Võtke, proovige Seto paksu putrõ ja suuliimi, suitsuliha sibuliga on ka hää. Magusaks äkki pliinid savutiga ja küümne tsäi?" küsib perenaine, silmitsedes uksest välja vonklevat inimrida.
Värska keskusest paar kilomeetrit ida poole laiub hiiglasliku põllulapi veerel Seto talumuuseum koos tsäimajaga. Juba neli aastat parimat Setu sööki pakkuv paik on Madaliku sõnul pidevalt inimestest pungil.
"Ime, et te üldse istuma saate. Tavaliselt on meil kõik kohad kinni, käivad suured grupid ning muud ringisõitjad. Kohalikud ei käi," sõnab Madalik ning annab kööki edasi järgmise turistigrupi söökide nimekirja.
Istun maha, tõstan ette kausitäie verrevat suuliimi (punane külmsupp - toim) ning söön isukalt. Värska on väsitanud.
Läbi avatud tareukse kostab laste kisa, kääksuv kiik ja setonaiste leelotused. Päike paistab. Värska elab.
Värskasse ehitati möödunud aastal vinge veekeskus, millist ihkaks endale enamik Eesti linnu, Tallinn kaasa arvatud.
Keset männimetsa vaikust asub Värska Mineraalvee SPA Hotelli nime kandev madal hoone. Veekeskus on saanud premeeritud ka Põlvamaa ettevõtlusameti 2007. aasta Tulusa Teo auhinnaga.
Administraator Maret Kudre sõnul on rahvast pidevalt. "Kohalik käib siin mõnuga. Praegu on suvi ning see on alati vaiksem aeg," sõnab Kudre, kes mind läbi jõusaalide, basseinide, saunade ja basseinibaari juhatab.
"Mina ütlen küll, et Värskas elu areneb. Kõvasti areneb. Sanatooriumis on pidevalt palju inimesi, läbisõitjad ja teisi külastajaid," räägib juhataja. Peab tunnistama, et Värskas veedetud mõne tunni jooksul kuulsin avalikes kohtades soome keelt rohkem kui kohalikku ugri murret.
Hetkel kuum