Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Gunnar Okk - Mees, kes teeks kõike originaalselt

1706-aripaev 04. juuli 2008, 08:07

"Kui elu on pakkunud ambitsioonikaid
väljakutseid, kus sul on võimalus teha midagi sellist, mida just täpselt nii
keegi varem teinud ei ole ja mis sind ennast arendab, pole minu meelest
nurisemiseks põhjust," leiab tavapärane intelligent Gunnar Okk.

"Tere, sain ülesandeks teist reedesesse lehte persoonilugu teha, tahtsin uurida, kuidas meil kõige parem rääkida oleks," pärin Põhjamaade Investeerimispanga ehk Nordic Investment Banki planeerimise ja administratsiooni asepresidendi kohuseid täitva Gunnar Okki käest, kes teatavasti elab juba mõnda aega lahe taga Helsingis.

"Teate, olen praegu puhkusel ja neid persoonilugusid on aja jooksul kirjutatud ka. Olen Soomes ja Eestisse niipea käimas pole, homme (kolmapäeval - toim) sõidan üldse ära. Eks kõige paremini saaksin meili teel mõnele küsimusele vastata," ütleb Okk vastu.

Jääb mulje, et meedias nii elektri hinna tõusu pärast pragada saanud kui ka riigifirmade juhtide seas kõrgeima palgaga silma paistnud Okk oma elu paljastavast kirjatükist väga vaimustatud pole. Võib-olla seetõttu suhtun ka võimalusse, et hiljem asjalikud vastused saan, skeptiliselt. Õnneks ma eksin.

"Isa töötas energeetikuna 53 aastat elektrivõrkude erialal ja jäi just selle nädala esmapäevast pensionile. Võin küll öelda, et energeetikahuvi sain omal ajal just tema käest," räägib kahe aasta pärast viiekümneseks saav Okk.

Pole siis ime, et pärast saksa keele kallakuga gümnaasiumi lõpetamist mees tolleaegsesse TPIsse samuti energeetikat õppima tõttas.

"Kadrioru Saksa Gümnaasium, tookordse nimega L. Pärna nimeline Tallinna 42. Keskkool, andis hea saksa keele oskuse ja võib-olla oleks olnud loogiline minna ka edasi keeli õppima, aga filoloogia mind ei huvitanud. Isa oli energeetikat õppinud ja kogu elu selles valdkonnas töötanud ning mulle tundus, et energeetika annab laiapõhjalise insenerihariduse ning sellise mõttelaadi, mis tuleb kasuks ka juhul, kui isegi energeetika alal edasi ei tegutse," räägib ta.

Selles suhtes Okk ei eksinud, sest mõni aasta pärast lõpetamist sattus mees tööle kardinaalselt teisele alale: Eesti Telefilmi peatoimetaja asetäitjaks. "Eriline oli muidugi see, et sain lähedalt näha, kuidas tehakse professionaalset filmi ja televisiooni, kui keeruline ja mitmetahuline see tegelikult on," meenutab omal käelgi paar amatöörfilmi vändanud Okk, kes peab teletöö üheks plussiks seda, et puutus kokku paljude Eesti kultuuri ja filmiala suurkujudega. "Nende seas olid ka näiteks Lennart Meri ja Arvo Pärt," nimetab ta.

Et aga huvi ärijuhtimise vastu oli suurem kui filmindushuvi, võttis Okk varsti vastu pakkumise kütusefirmalt Statoil. "Töötasin kõigepealt kuu aega tavalise letiteenindajana ühes Stockholmi bensiinijaamas, enne kui piirkonna asejuhatajana laua taga koha sisse võtsin. Kusjuures teenindada, kaupa tellida ja müügiaruandeid kirjutada tuli rootsi keeles," meenutab lisaks mainitule veel nelja võõrkeelt kõnelev tippjuht.

See imeline miski, mis kütusefirma puhul Okki enim võlus, oli mehe sõnul see, et firma baseerus väliskapitalil ning oli üks neist ettevõtetest, mida oli tarvis nullist üles ehitada. "Ambitsioonikas eesmärk saada Eestis kütuste jaemüüjate turuliidriks püstitati juba siis, kui esimese ajutise konteinertankla ehitus polnud veel lõpule jõudnudki," kiitleb Okk nüüd.

Kui tunnen huvi, miks Okk pea igas firmas juhtival kohal on olnud, vaidleb mees kohe vastu ning räägib, kuidas vanasti sai suviti igasuguseid töid tehtud ning esimene amet oli üldse alajaama elektrimontöör. "Loomulikult on igast tööst ja ametist võimalik midagi õppida. Millal ja kas sellest ka aru saad, on iseasi," leiab mees, kelle sõnul on töö ülimaks motivaatoriks selle sisu.

"Kõige rumalam on stressama hakata, et miks just mina sellel ja sellel ajal just siis ja just selles kohas ei olnud. Kui elu on pakkunud ambitsioonikaid väljakutseid, kus sul on võimalus teha midagi sellist, mida just täpselt nii keegi varem teinud ei ole ja mis sind ennast arendab, pole minu meelest nurisemiseks põhjust," leiab Okk ning märgib tagasihoidlikkuse nooti lisades, et tegelikult pole ta üritanud endast teadlikult kunagi mingit erilist muljet jätta.

Siiski ilmneb vähemalt saadetud e-kirjast, et ajakirjanikega suhtlemise kogemus ning hea turundus on Okkil käpas. Nii kirjutab mees näiteks vastuseks küsimusele, millega ta enda puhul rahul pole, humoorika vastuse, et hakkas mõni aeg tagasi tennist mängima ning tagakäelöögiga pole ta üldse rahul. "Seda tuleb veel kõvasti lihvida."

Kui uurin, kuidas investeerimispangas vastutusrikkal töökohal stressiga on, kostab Okk kindlalt, et küsimus pole selles, kas lasta ennast stressist häirida või kuidas seda leevendada, vaid negatiivset stressi ei tohiks lasta üldse tekkida.

"Tuleb keskenduda asjadele, mida ise arvad, et suudad muuta, ja mitte muretseda selle üle, mis ilmselgelt pole sulle jõukohane. Positiivne stress aitab aga fokuseerida ja võib olla edasiviiv energia," leiab suvepuhkust nautiv pangajuht.

"See on selline temaatika, millega on väga lihtne inimesi ära hirmutada," vastab Okk küsimusele, miks eestlased näivad kartvat kõike, mis kuidagi tuumaenergiaga seondub.

Just seda viimast aga Okk eestlasi ja soomlasi tulevikus kasutamas näebki ning on sestap teinud taolise ettepaneku ka nn tarkade meeste raportis, kus kajastub

55 ettepanekut Eesti ja Soome vaheliseks koostööks. Okk koos endise Soome suursaadikuga Eestis Jaakko Blombergiga määrati seda raportit koostama natuke üle aasta tagasi ning hiljuti anti raport ka mõlema riigi tähtsamatele ninadele üle.

Peale tuumaelektrijaama näevad mehed koostööd ka muudes valdkondades. Näiteks võiks kahe riigi peale olla ühine ülikool Cross Gulf University, mis oma tegevuse esimesel etapil keskenduks koostöö korraldamisele doktoriõppes. Veel soovitatakse luua partnerlussuhted Helsingis asutatava Aalto ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli ning Eesti Kunstiakadeemia vahel.

"Suures plaanis on kindlasti tähtsaimad ühised infrastruktuurid ja ressursside ühiskasutus energeetika, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, siseturvalisuse ning kaitsekoostöö vallas. Palju on võimalik teha ka maadevahelises otstarbekas tööjaotuses hariduse, teadusuuringute ning tervishoiu alal. Ühiselt tuleks planeerida ka tööjõudu ja arendada turismi," räägib Okk.

Nii soovitab ärijuht, et Eestit ja Soomet võiks reklaamida ühise turismisihtmärgina ning tuleks kaaluda ka regiooni tutvustava ühise infopunkti loomist Hiinasse või Indiasse.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
04. July 2008, 08:04
Otsi:

Ava täpsem otsing