Keskerakond kogunes majanduse üle muretsema

Läinud nädala reede oli Kuressaares eriline päev. Nimelt valisid keskerakondlased oma iga-aastase konverentsi läbiviimiseks just selle Eestimaa linna. Sõit sinna tuli igal erakondlasel, olgu ta siis noor või vana, katta oma kulude ja kirjadega.

Erakonna pidulik sündmus algas erakonna lipu masti tõmbamisega, mis toimus kella poole kümne ajal ning võttis 20 minutit aega. Nimelt oli lipuvinnajakas valitud väga hoolikas erakondlane, kes enne lipu lehvima jätmist sättis seda kolm korda. Neljandat korda lippu masti tõmmates ja seda eemalt kriitiliselt silmitsedes jäi mees lõpptulemusega silmanähtavalt rahule.

Kuna tegemist oli majanduskonverentsiga, olid esinema kutsutud oma ala silmapaistvamad tegijad. Näiteks Eesti Ehituse suuromanik Toomas Luman, kes rääkis nii teaduspõhisest majandusest kui ka maksusüsteemist.

Suurärimees Oliver Kruuda rõhutas oma ettekandes eelkõige üksteise austamist ja tolerantsi. Sõna võttis transiidiettevõtte DBT juhatuse esimees Vladimir Volohhonski, kes küll transiidikonverentsil TransEstonia 2008 esinedes lubas, et see jääb tema viimaseks selle teemaliseks esinemiseks. Kuid nii, nagu mees ütles, ei suutnud ta erakonna kutsele ei öelda. Volohhonski rääkis teemal, kas transiit on Eestile vajalik ja samuti nagu mais toimunud transiidikonverentsil, kordas oma sõnu, et Ansip valetab, kui väidab, et transiit moodustab riigi SKPs vaid 0,5 protsenti.

Ettekannetega esinesid veel ettevõtja ning Edgar Savisaare kamraad Jaan Õmblus, erakonnakaaslane Aivar Riisalu, majandusteadlane Heido Vitsur, riigikontrolör Mihkel Oviir jpt.

Konverentsi avas Tallinna linnapea ja erakonna esimees Edgar Savisaar. Enne konverentsi algust võis lava suurelt ekraanilt näha Nõukogude Eesti aegseid dokumentaalkaadreid ning koos pildiga kõlasid kohati ka marsirütmid. Mida lähemale avakõnele, seda lähemale jõudsid kaadrid seinal Eesti iseseisvumisele. Taustaks erakonna esimehe kõnele mängis laul, mis võtab nii mõnegi eestlase silma märjaks - Tõnis Mägi "Koit".

Konverentsi ametlikult avades rääkis Tallinna linnapea Eesti majandusest ning väljendas nördimust, et isegi Slovakkia majandusel läheb meie omast tunduvalt paremini ning nemad jõuavad Euroopa Liidu ühtse rahaühiku euroni tunduvalt varem kui Eesti. Savisaare tõdes, et valitsuskoalitsioonist on ainsana tõsisema analüüsi pakkunud Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Mart Laar

Keskerakonna konverentsil "Eesti majanduspoliitika 2008" ettekandega esinenud majandusteadlane Heido Vitsur väitis, et põhjus, miks Eesti majandus viimastel aastal jõudsasti õide lõi, on vaid selles, et riigile laenati raha.

"Laen kasvas kiiremini kui SKP. Iga uus laen tõi endaga kaasa sisetoodangu vähenemise. Mistõttu võib öelda, et sõime ise selle laenu ära, mõeldes, et oleme jube võimekad. Meie rikkus oli vaid väline," rääkis majandusteadlane.

Vitsur tõi oma ettekandes esile, et Forbes on paigutanud Eesti kümne atraktiivsema riigi sekka, seda muidugi välisinvestoritele. "Mina Forbesi ei usu. Ei maksa seda informatsiooni tõsiselt võtta," kommenteeris majandusteadlane USA majandusajakirja.

"Kui majanduses käib sõda, siis selle sõja oleme kindlasti kaotanud," märkis Kruuda oma ettekandes. Tema sõnul on väga oluline finantsvahendite kättesaadavus, mis praeguseks hetkeks, võrreldes varasemaga, on raskenenud. Ärimehe sõnul on meil äraootav seisukoht, kas raha antakse või ei anta, ning selle üle otsustavad paar vanemat Rootsi meest. Ta tõi näiteks Peugeot' esindaja Kommest Auto juhtumi, kus pank otsustas ühel hetkel ettevõtte tegevust enam mitte toetada.

"Mis meil praegu on?" küsis ettevõtja. "Meil on heal järjel põllumajandus, loomemajandus (kunstnikud on meil toredad - seisis Kruuda ettekande slaidil), lisaks on meil turism, toidusektor, mis on küll rootslaste kontrolli all, kuid siiski arvestatav, ja meie Nokiaks peetud e- riik."

"Mina tahan olla Lumaniga sõber, kuna tema ettevõte on suurem, tublim jne. Ma ei arva, et peaksin ta kallal norima või tast halba rääkima," näitlikustas Kruuda Eesti-Vene suhteid ja lisas, et suuremaga tuleks olla tolerantsem.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse esimehe Toomas Lumani sõnul ei saa rääkida Eestis teaduspõhisest majandusest, kui pole neid, kes seda teostaksid.

"Palju on räägitud teaduspõhisest majandusest, aga keegi täpselt ei tea selle sõna definitsiooni," sõnas Luman, esinedes ettekandega Keskerakonna konverentsil "Eesti majanduspoliitika 2008".

Lumani sõnul õpib praegu doktoriõppes liiga vähe inimesi, põhilist teadustööd tehakse kahes valdkonnas: tehnika- ja loodusteadus. Neist viimases on oluliselt rohkem doktoriõppes kui esimeses.

"Kui me doktorantide arvu ei suurenda, ei saa me rääkida teaduspõhisest majandusest," sõnas Luman.

Oma ettekandes rääkis Luman ka maksusüsteemist, mis tema meelest peaks olema eelkõige lihtsasti mõistetav. Seda nii maksumaksjale kui ka kogujale. Samuti märkis ärimees, et süsteem peaks olema võimalikult läbipaistev ning kohtlema kõiki võrdselt. "Sellise maksusüsteemi poole peaksime pürgima," arvas mees.

Puudutades praegust Eesti majandusolukorda sõnas mees, et asjalood ei ole head, aga selle üle nutmine ja halamine ei aita. "Kriisi ju ei ole," sõnas Luman, meenutades publikule, et peaaegu sarnase stsenaariumi oleme me juba kord läbi elanud. "1997. aastal, kui börs kokku kukkus, oli meie majanduskasv 10 protsenti, sellest järgmisel aastal aga vaid 5 protsenti ning 1999. aastal oli meil 0protsendiline majanduskasv," meenutas Luman.