Teisipäev 6. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Võimatu missioon: Kuidas tuua Marsi kiviproovid tagasi Maale?

08. juuli 2008, 15:27

Robotkosmosesõiduk, mis koguks Marsil
kivimiproove ning saadab need siis Marsilt tagasi Maale on kõigist senistest
tunduvalt ambitsioonikam. Sel nädalal kohtuvad paljude riikide kosmoseeksperdid
Prantsusmaal, et seda missiooni kavandada.

„See on olnud pikka aega Marsi-uurijate Püha Graal,“ ütles David Parker Briti rahvuslikust kosmosekeskusest New Scientistile. „Meie arvates oleks see teostatav, kuid selleks on vaja rahvusvahelist koostööd ning muidugi tuleb enne teha palju ränka tööd.“

Marsil teeb praegu uuringuid NASA saadetud Phoenix, samuti on Marsil NASA kulgurid. Tulemas on maandurid nimega Mars Science Laboratory (Marsi teaduslabor) ja ExoMars.

Kuid seni pole Maale toodud Marsilt ühtki kivimiproovi. Kivimiproovide uurimine on hädavajalik, et teadlastel oleks võimalik uurida täpselt Marsi ajalugu ja vastata küsimusele, planeedil võis kunagi leiduda elu.

Maal saaks uurida Marsi kivimites leiduvaid erinevaid isotoope, aga ka leida nanofossiile, märke ammusest elust punase planeedi pinnal.

Kui pinnaseproovid oleks Maal, saaks neid korduvalt analüüsida maailma erinevates teaduskeskustes. Maandurite puuduseks on see, et juba enne nende väljalennutamist tuleb määrata, milliseid analüüse maandur pinnaseproovidest tegema hakkab. Maal saaks vastavalt uuele infole uurimistaktikat muuta.
Kivimite vanuse õige hindamine on samuti võimalik vaid maapealsete analüüside abil.

“Marsi pinnase täpseteks uuringuteks on vaja suuremahulist teadusaparatuuri,” ütles Parker, kes on ühtlasi rahvusvahelise Marsi-uuringute töörühma esimees.

Möödunud aastal palus töörühm rahvusvaheliselt teadlasi ja insenere koondavalt ühenduselt IMARS (International Mars Architecture for Return of Samples) esialgseid kavandeid Marsi-missioonile, mille käigus toodaks Maale Marsilt kivimiproove. Neid visandeid homme Pariisis algaval kohtumisel arutataksegi.

Esialgu on kavas saata Marsile kahte tüüpi kosmosetehnikat. Esimene koosneks maandurist, kulgurist ja raketist. See lendaks Marsile, koguks kivimiproovid ning lennutaks need siis Marsi orbiidile.
Teiseks on vaja emalaeva, mis orbiidile läkitatud proovid peale võtaks ja tagasi Maale lendaks ning proovid siis Maa atmosfääri kukutaks. Nende seadmete üleslennutamiseks on vaja võimsaid kanderakette, näiteks Euroopa kosmoseagentuuri Arianne 5.

Kulgurid peaks tegema planeedil vähemalt mõnekilomeetrise ringsõidu ja kaevuma pinnasesse, et koguda erinevat tüüpi kivimeid, muuhulgas ka settekivimeid, mis viitavad vee liikumisele planeedi pinnal. “Kulgur ei saa olla lihtsalt kulgur, vaid see peab suutma leida õigeid kivimeid,” ütles Parker.
Kui kokku on kogutud vähemalt pool kilogrammi pinnase- ja atmosfääriproove, peaks kulgur naasma maanduri juurde, kus proovid suletakse konteinerisse, mis paigutatakse kapslisse.

Seejärel stardiks rakett, mis toimetaks kapsli orbiidil paikneva emalaevani. Midagi sellist pole kunagi varem tehtud. Eriti keeruline on siinjuures asjaolu, et Marsi kaugus Maast võib varieeruda vahemikus 3-22 valgusminutit. Seega pole maapealsel lennujuhtimiskeskusel võimalik raketi starti ja emalaeva reaalajas juhtida.

“Tõenäoliselt peab emalaeva pardal olema intelligentne juhtimissüsteem, mis suudab kapsli üles leida ja pardale võtta,” ütles Parker. “Kapsli pardal peaks olema raadiosaatja, mis edastab signaali: “Ma olen siin”.”

Emalaeva pardale võetud kapsel tuleb lennutada tagasi Maa atmosfääri, kus see siis maandub iseseisvalt, näiteks langevarjude abil. Võimalik on ka, et selle korjab õhust üles helikopter.
Missiooni toimumine saab kõne alla tulla kõige varem 2018. aasta mais. Siin mängib olulist rolli ka Marsi asukoht Maa suhtes. Kogutud proovid jõuaksid Maale tagasi 2022. aasta keskel.

1970. aastatel tõi Nõukogude Liit robotite abil Kuu pealt Maale kivimiproove, pärast seda pole selliseid kosmoselende ette võetud, sest esiteks on need ülikeerukad ning teiseks ülikallid.

Parkeri sõnul võiks Marsi kivimiproovide Maale saatmise hind jämedates joontes olla vähemalt kolm miljardit dollarit, kuid see ei tohiks olla takistuseks, kui ettevõtmisega ühinevad mitmed riigid.

Loe ka Novaatori lugusid Phoenixi käekäigust Marsil: Phoenix leidis Marsilt jääpuru

Marsi pinnas ajas Phoenixi segadusse

Phoenixi esimesed ülevõtted Marsist GALERII

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
15. July 2008, 12:16
Otsi:

Ava täpsem otsing