Eestis napib tarku töötajaid

Jaan Pillesaar vastas eile aripaev.ee lugejate küsimustele.

Eesti majandus kindlasti ei upu. Kasv on lihtsalt väga väike ja meil on väga madal töötajatootlikkus. Eestis on väga vähe tarku töökohti (ja töötajaid) per capita, et Eesti saaks üldse olla majanduslikult konkurentsivõimeline riik tänapäeva maailmas. Küsimus on selles, kas Eesti majandus on jätkusuutlikult edukas või mitte. Ja ma väidan, et täna ei ole enam. ELiga on hinnad ühtlustunud, nii et sellest kasvu enam ei tule ja sisulist kasvu takistab tänane maksustruktuur.

Praegu viivad Eesti omanikud Eestist investeeringuid ja töökohti pigem mujale. Ja välisinvestoreid tuleb siia väga vähe. Noored ei soovi õppida tarku erialasid - umbes 40 protsenti vähem on näiteks tehnikaalade lõpetajaid, kui nõuab riiklik tellimus. See kõik näitab, et riigis puudub motivatsioon luua tarku töökohti ja teha tarka tööd.

Selles artiklis on tõetera. Paraku on nii, et enamik majandusele lühiajaliselt hästimõjuvaid sekkumisi ei mõju hästi pikaajaliselt ja vastupidi. Meie oma ettepanekuid välja mõeldes lähtusime pikaajalisest perspektiivist. Osad ettepanekutest (sotsiaalmaksu ülempiir) aga soodustavad lisaks ka pehmet maandumist. Kui tööjõu maksud vähenevad, säilitab nii mõnigi inimene oma töökoha lähiaastate jooksul.

Kõrgepalgalise töö maksustamist peab riik vähendama, sest praegu on tööjõumaksud targa töö tegijatele süsteemne demotivaator, Eesti kahjuks ja meie konkurentriikide kasuks. Tööjõumaksud moodustavad Eestis täna kuni poole mis tahes teenustoote müügihinnast, ja see on peamine põhjus, miks meie teenusmajandus on kunstlikult kokku surutud. Tänapäeva edukas riik meie piirkonnas saab olla aga edukas vaid tänu ekspordivõimelisele teenusmajandusele, mitte tootmisele ja vahendamisele.

Eesti konkurentsivõime tagamiseks peaks sotsiaalmaksu maksmise ülempiir olema max 250 000 krooni aastas. Sel juhul oleks Eesti enamiku ELi ja Ida-Euroopa riikidega samal tasemel.

Oleme kaasas, seletame ja põhjendame. On ka esimesi edu märke.

Autor: ÄP