Teisipäev 6. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Nafta hinnatõusu taga on mull?

10. juuli 2008, 15:43

Alates 2003. aastast on nafta hind
neljakordistunud. Värske uurimus näitab, et nafta hind on tõusnud
eksponentsiaalsest kasvutempost kiiremini ning selline hinnatõus ei saa olla
jätkusuutlik.

Seega oleme me praegu sattunud naftamulli, väidavad Ðveitsis Zürichis asuva ETH teadlased Didier Sornette ja Ryan Woodard ning Hiinas Shanghais asuva Ida-Hiina ülikooli teadus- ja tehnoloogiaülikooli teadlane Wei-Xing Zhou.

Nelja aasta naftahindade muutusi analüüsides leidsid nad lisatõestust hüpoteesile, et hinnatõusul on vähe pistmist nõudmise ja pakkumise vahekorraga ning peamiselt põhjustab hinnatõusu spekuleerimine, kirjutas Physorg.

Analüüsi tarbeks võtsid nad kokku andmed naftahinna muutuste kohta nii dollarites, eurodes kui ka teistes tähtsamates valuutades, et tõestada, et hinnatõus pole dollari nõrgenemise tagajärg. Samuti vaatlesid nad nafta nõudluse ja pakkumise andmeid kogu maailma kohta, keskendudes eriti Hiina ja India suurenenud nõudlusele.

Andmeanalüüsis kasutati metoodikat, mida Sornette’i töörühm asus arendama 1996. aastal, mille kohaselt mullide puhul on tegu teatud alal tormaka kasvuga, mida põhjustab süsteemis endas liikuv positiivne tagasiside. Andmeid vaadati kolme erineva mudeli kontekstis ning matemaatiliselt viitasid kõik need mullile.

Teadlaste sõnul on mulliga tegemist siis, kui ootused tulevasele hinnatõusule põhinevad ajutisele hinnatõusule, millel puuduvad fundamentaalsed põhjused.

Mudelid näitasid, et mull on saavutamas oma tippu või on tipp juba saavutatud. Samas ei välista teadlased, et tipp võib kaasa tuua lähikuudel või –aastatel veelgi suurema mulli.

„Naftahindade kirjeldamise puhul on kõige põhimõttelisem raskus selles, kuidas defineerida mulli,“ ütles Sornette. „Siin pole konsensust. Ühe definitsiooni kohaselt on mull, kui hind kasvab eksponentsiaalses tempos, kuid eksponentsiaalne kasv on majanduses normaalne, sest see on kooskõlas püsiva kasvutempoga. Meie defineerisime mulli kui kasvu, mille tempo on kiirem eksponentsiaalsest kasvust ja mis pole kindlasti jätkusuutlik.“

Töörühm tõi naftahinna muutustes välja mitmeid karakteristikuid, mis aitavad teadlastel mõista mulli põhjuseid. 2004. ja 2005. aastal tõusid nafta nõudlus, pakkumine ja hind käsikäes. 2006. aasta algul pakkumine langes, sellele järgnes mõni kuu hiljem nõudluse vähenemine ning kuus kuud hiljem langes sellega seoses ka hind.

Samal ajal, 2006. aasta keskpaigast kuni 2007. aasta alguseni liikusid nii nõudmine kui pakkumine ebakindlalt. Seejärel hakkasid nii nõudmine, pakkumine kui hind kasvama ning see kasv jätkus kuni 2008. aastani.
Nõudmise ja pakkumise andmete võrdlus näitas, et pakkumine ületab nõudlust päevas rohkem kui poole miljoni barreli võrra. Kuid hind kerkib sellest hoolimata edasi. Tuleb välja, et nõudmise ja pakkumise vahekord mõjutab naftahinda üsna vähe, seega peab hinnatõusu põhjus peituma kusagil mujal. Nii põhjustab tegelikult hinnatõusu hoopis naftapuudusest rääkivatel kuulujuttudel põhinev spekuleerimine.

Üks motiiv võib olla asjaolus, et investorid on otsinud uut kõrge tootlikkusega investeerimissektorit, sest USA majanduses on järjest lõhkenud kolm mulli: 2000. aastal saavutas haripunkti kommunikatsioonitehnoloogiamull, 2006. aastal kinnisvaramull ning mullu kinnisvaralaenude mull.

Spekuleerimist võis soodustada ka asjaolu, et 2006. aasta algul lasti USAs naftahind vabaks, sellega kaasnesid kohe hinnakõikumised.

„Ma ennustaks peagi mõningast rahunemist ja hinnakorrektsioone,“ ütles Sornette, kui tal paluti ennustada naftahindade tulevikku. „Kuid keskpikas perspektiivis hinnad tõusevad.“

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
12. August 2008, 19:12
Otsi:

Ava täpsem otsing