Teisipäev 6. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Aeg panustada nafta hinna langusele

Tarvo Vaarmets 11. juuli 2008, 00:00

Nüüd on nafta hind tublisti kosunud, kuid minu seisukohad jäänud samaks - endiselt usun, et nafta hind hakkab liikuma pigem alla kui üles. Arvan, et suurema tõenäosusega näeme me aasta lõpuks sajadollarilist kui paar kuud tagasi spetsialistide võiduennustatud kahesajadollarilist barrelihinda.

Nii nagu nafta hinna tõusule saab mugavalt panustada, saab väga lihtsalt panustada ka nafta hinna langusele. Seda näiteks börsil kaubeldavate fondide (ETF) kaudu.

Nafta hinna langust toetab eelkõige rõhuasetuse muutus - enam ei ole küsimus niivõrd nafta pakkumises ehk kas pakkumine suudab nõudluse kasvuga kaasas käia (siiani ei suutnud, see ongi nafta hinna kõrgele ajanud), nüüd on küsimus nõudluses ehk kas nõudlus suudab endiselt pakkumist edestada.

Kui eelmise aasta lõpuni on tõepoolest selgelt näha, et maailma naftanõudlus ületas oluliselt pakkumist, siis nüüdseks on see suhe tasakaalustumas ja võib arvata, et aasta teises pooles hakkab pakkumine ületama hoopis nõudlust (vt allpool olevat tabelit). See tähendab muidugi automaatselt ka nafta hinna langemist. Kui see turule pärale jõuab, võib kukkumine olla üsna järsk. Viimast tõestas ka selle nädala algus.

OPEC tootis maikuus 32,2 miljonit barrelit naftat päevas, samal ajal kui organisatsioon prognoosib enda toodetud nafta nõudluseks sel aastal 31,8 miljonit barrelit. Kui OPECi naftatootmine jääb aasta lõpuni samale tasemele, on täiesti reaalne, et senine olukord pöördub vastupidiseks - naftat hakatakse tootma rohkem kui seda tarbitakse.

Kuna olukord naftaturul on rahunemismärke näidanud juba selle aasta algusest ning fundamentaalselt seistakse üha kindlamatel alustel, on nafta hinna kerkimine puhtalt spekulatiivne ja põhjustatud turul valitsevatest emotsioonidest, mitte tegelikust nõudluse-pakkumise vahekorrast, nagu paljud eksperdid endiselt väita püüavad.

Üle viiendiku maailma naftast tarbitakse USAs, kus mitmed näitajad viitavad selgelt majandusaktiivsuse alanemisele - elamusektoris valitseb madalseis, töötute osakaal kasvab, tarbijausaldus on langenud aga viimase 16. aasta madalamale tasemele. See kõik tähendab üht - nafta tarbimine USAs väheneb.

Ja Hiina, ka seal võib oodata nafta tarbimishoo aeglustumist, sest valitsus ei hoia enam kütusehindu kiivalt all, vaid on hakanud neid tõstma.

Seega on nafta hinna kerkimine põhjendamatu, veel enam, praegune kõrge nafta hind on tingitud spekulantide ülemäärasest ostuhuvist.

Minu meelest on parim viis kasutada börsil kaubeldavat fondi, mille osaku väärtus liigub naftatootjate aktsiahindadega vastassuunas. Naftatootjate aktsiad käituvad aga sarnaselt nafta hinna kõikumistega.

Selline ETF on näiteks hiljuti loodud Short Oil & Gas ProShares, mille sümbol on DDG. Viimase kulude-eelne osaku väärtus liigub täpselt vastupidi Dow Jones US Oil & Gas Indexi väärtusele ehk kui naftatootjate aktsiad ja seeläbi ka nimetatud indeks langeb, siis DDG tõuseb (ja vastupidi).

Tahtes suuremat riski võtta, võib kasutada kahekordse võimendusega ETFi, mille sümboliks on DUG (UltraShort Oil & Gas ProShares). Kui Dow Jones US Oil & Gas Index langeb protsendi jagu, siis DUGi kulude-eelne tõus on kaks protsenti. Kui aga naftatootjate aktsiad tõusevad, siis DUGi osaku kulude-eelne väärtus langeb vastavalt kaks korda rohkem.

Toodud kahe börsil kaubeldava fondi eeliseks on asjaolu, et riskitakse investeeritava summaga ja mitte rohkem. Tavalise lühikese müügi puhul on kaotus aga piiramatu.

Mõlemad fondid kauplevad USAs AMEXi börsil ja mõlemaga tehakse tehinguid samamoodi nagu tavaliste USA aktsiatega.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:38
Otsi:

Ava täpsem otsing