Eksperimentaalne koolipäev

Lavastus "Kool" on vaatajale emotsionaalne rännak tagasi oma kooliaega

Rakvere muidu vaikseid tänavaid täidab 4. juulil neli päeva toimuvale rahvusvahelisele teatrifestivalile Baltoscandal kogunenute jutuvadin ja kilked. Kuumal suvepäeval toimub Rakvere teatri "Kool" esietendus jahedates ning tühjades Rakvere Vene Gümnaasiumi ruumides. Kooliuksest sisse astumise järel juhatatakse vaatajad kahekaupa neljaliikmelise eksamineerijate laua ette. Minult päritakse lemmiknädalapäeva, vastusele järgneb halli numbrimärgi kaelariputamine. Edasi palutakse minna informaatika klassi ukse taha, kuhu kõik hallivärvilise numbriga teatrikülastajad veidi kohkunud nägudega kogunenud on.

Vaatajad jagataksegi nelja rühma ehk klassi, kõik jõuavad ära käia neljas tunnis: informaatikas, inimese-, kunsti- ja usuõpetuses. N-ö tundides antakse grupile ülevaade koolis valitsevatest rõõmudest ja muredest: saame osa arutlusest vabaduse ja loovuse arendamise vajalikkuse üle, näeme kuivade faktide pähetuupimise mõttetust. Omal nahal tunneme tunni pidamise keerukust õppevahendite puudumisel, õpetaja hilinemisest tingitud segadust, usu ning teistegi teemade ebaselget seisu eesti koolis.

Nagu tavakooliski, on esindatud eri tüpaažiga õpetajad: selge ja valju häälega usuõpetaja, hilinev professoritüüp, nunnutav klassijuhataja, noor, uljas ja veidi pinnapealne majandusjuhataja ning monotoonsusesse kalduv õpetaja.

Koolipäeva lõpetab kõikide jaoks ühine aktus tunnistuste jagamise, esinejate ning direktori ilusate sõnadega. Kõrvu jääb lause, et me omandame kolm haridust: esimese perekonnast, teise koolist ning kolmanda elult, kusjuures viimane lükkab ümber kahe esimese õpetused. Trepil tehakse lõpupilt, mille saab majandusjuhataja sõnul kätte kahe nädala pärast kantseleist.

Aastaid koolis töötanuna etendus mind ei heas ega halvas mõttes šokeerida ei suutnud. Koolielus valitsevatele probleemidele tähelepanu juhtimiseks on tükk võrreldes igapäevase koolisumina ja selles peituvate probleemidega liiga leebe, pigem on tegu nostalgilise, veidi ehk isegi härdalt kurvaks tegeva tagasivaatega kunagisse koolipõlve.