Hooveri tamm või USAd läbiv maantee

Kaido Einama 11. juuli 2008, 00:00

Las Vegasest kanjonite poole välja sõitmisel on Hooveri tamm kohe esimene turistilõks. Hollywoodi filmides on seda 1935. aastal valminud betoonist kolossi ohtralt kasutatud, nii et vist igaüks tunneks selle kohe ära.

Sügava kaljuoru ette on ehitatud tamm koos ülejooksutornidega, kuskil all sügavustes väljub sellest pärast elektriturbiinide ringiajamist Colorado jõgi. Tammi taga laiub kohati enam kui kümme kilomeetrit lai veehoidla nimega Lake Mead.

Hooveri tammi suurusest enamik on vaataja eest tegelikult peidus. Tamm on ligi 400 meetrit lai, üle 200 meetri kõrge ning alumises osas ka peaaegu sama paks.

Kuuldavasti saanuks ehitisele kulunud 3,3 miljoni kuupmeetri betooniga katta neljarealise kiirtee New Yorgist läbi USA San Franciscosse. Ilmselt ka kõik Eesti maanteed ja hulga linnatänavaidki.

Siiski ehitati tohutu kompleks valmis. Enne teist maailmasõda kandis Hooveri tamm nii maailma suurima elektrijaama kui ka suurima betoonehitise tiitlit. Nime sai tamm aga ehituse ühelt eestvedajalt ning hilisemalt USA presidendilt Herbert Hooverilt.

Pärast 2001. aasta 11. septembri terrorirünnakuid karmistati tammi külastusreegleid. Julgeoleku tagamiseks on kahe osariigi piirile jääval tammil nii Arizona kui ka Nevada poolses otsas politseitõkked.

Mikrobussid ja talunike kastiautod otsitakse kahtluse korral läbi, veoautosid turvakaalutlustel enam tammile ei lubatagi: need peavad tegema hiigelringi jõe alamjooksu kaudu.

Tammi ületava tee kõrvale ehitatakse aga kahe mäetipu vahele hiigelsilda. See hakkab kandma kiirteed, nii et enam ei pea sõitjad mööda kitsast ja käänulist maanteed alla tammini ja teist kallast pidi üles tagasi ukerdama. Siis jääb kitsas rada vaid turistidele.

Kanjoni kõige sügavama osa kohale rajatav hiigelsild peaks valmis saama 2010. aastaks. Parem ligipääs suurendab küllap ka tammi külastajate hulka, keda aga on niigi aastas ligi kümme miljonit - kui lugeda sisse ka ümberkaudse rahvuspargiga tutvujad.

Turistide jaoks on Hooveri tammi vaatamine muidugi ameerikalikult ette valmistatud: kohe kõrval suur parkimismaja, WCd, liftid, eskalaatorid, söögikoht ja muuseum. Parkimine maksab seitse dollarit. Ka muuseum oli tasuline, ent sinna me seekord ei läinud.

Tammil oli kõige tähelepanuväärsem paarikümne meetri laiune valge riba veepinna juures kaljudel. Ühe versiooni järgi on see pärit 1983. aasta suurest üleujutusest, teise järgi aga on veetase viimaste aastatega umbes nii palju alanenud ja seda peetakse kliimasoojenemise süüks.

Osa vett sellest suurest veehoidlast tarbitakse ümbruskonnas ja muidugi ka poolesaja kilomeetri kaugusele jäävas Las Vegases, juurde tuleb vett aga aina vähem. Nevada kõrbesse ehitatud linnad imevad vett aina ahnemalt.

Ennustatakse, et aastaks 2021 on keset maailma kõige kuivemat piirkonda rajatud linnad - kus peaaegu iga maja taga laiub helesinine bassein - selle veehoidla suisa kuivaks imenud.

Siis tuleb hakata vett transportima tuhandete kilomeetrite kauguselt sisemaalt mägedest, kui muidugi keegi vahepeal tarbimist vähendama ei hakka.

Ennustatakse sedagi, et kahekümne aasta pärast on need loodusega vastuolus kõrbelinnad lihtsalt maha jäetud, kuna nende elushoidmiseks vee ja energiaga varustamine läheb liialt kulukaks.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:55
Otsi:

Ava täpsem otsing