Klaaspärlimängu üllatused

Kersti Inno 11. juuli 2008, 00:00

Pärnust Tartusse kolinud muusikafestival Klaaspärlimäng on inspireeritud Hermann Hesse samanimelise romaani "Das Glasperlenspiel" ainestikust, mistõttu püütakse muusikat vaadelda ning esitleda ebatavalisest vaatenurgast.

Muusikamaailma suurkujude Bachi, Mozarti jt kõrval esitatakse festivalil ka Leonardo da Vinci, Michelangelo Galilei, Friedrich Nietzsche ja koguni Türgi sultanite loodud muusikat.

Avakontserdil kõlab renessanss- ja barokkmuusika eksootilistest Ladina-Ameerika maadest: Peruu, Boliivia, Guatemala, Panama, Mehhiko. Esineb Rootsi ansambel Villancico - ainus kollektiiv Skandinaavia maades, kes sellist muusikat esitab.

Bestselleriks kujunenud "Da Vinci koodis" esitatud väide, nagu oleks Leonardo oma kuulsasse teosesse "Püha õhtusöömaaeg" kodeerinud sõnumi Jeesuse vereliini jätkumisest maa peal, on innustanud ka muusikuid tema töid lähemalt uurima. Kava pakubki rännaku renessansiajastusse Itaalias, kus Itaalia vanamuusikaansambel Laus Concentus esitab kuulsa kunstniku ja tema kaasaegsete heliloomingut.

Itaalia muusikat ja muusikuid hinnati kõrgelt ka Türgi sultanite õukonnas. Edinburghi Ülikooli haridusega türgi helilooja, dirigendi ja muusikaajaloolase Emre Araci uurimustele tuginedes pakub kontsert "Türgi sultanite muusika" kuulajatele üht varasemat näidet Lääne ja Ida muusika kokkupuudetest ja vastastikusest mõjust.

Eesti ühe edukama pianisti Irina Zahharenkova esituses saab nautida Bachi "Goldbergi variatsioone" - barokiajastu ulatuslikemat klahvpilliteost, millega kaasneb tore legend, kuidas helilooja õpilane, noor pianist Goldberg pidi klaverimänguga aitama krahv Kaiserlingil unetuid öid mööda saata, mistarvis Bach selle teose komponeeris.

Initsiaalid "B & B" kontserdi pealkirjana viitavad aga hoopis Brahmsile ja Beethovenile, kelle loomingut esitavad kolm suurepärast muusikut: jaapani pianist Michie Koyoma, praegu Islandil elav eesti klarnetivirtuoos Salvadore Rähni ja Leedu päritoluga maailmakuulus tšellist David Geringas.

Barokiajastu üks tippteoseid Händeli "Veemuusika" kõlab festivalil Euroopa Liidu maade edukamatest muusikutest koosneva barokkorkestri esituses hiljuti prestiižse Leonie Sonningi muusikapreemia pälvinud Lars Ulrik Mortenseni juhatusel.

Carl Orffi suurejoonelisest lavalisest kantaadist "Carmina Burana" (solistidele, koorile ja sümfooniaorkestrile) pakub festival kuulajale omapärase versiooni, kõrvutades kantaadi muusikat teose aluseks olevate keskaegsete laulude originaalidega, mis kõlavad firma Naxos heliplaadilt rahvusvahelise koosseisuga ansamblite Unicorn ja Oni Wytars esituses. Plaati keerutab ning vahetekste loeb Peeter Volkonski. Kantaadi esitavad segakoor Latvija, elektriklaveri duo Mati Mikalai ja Kai Ratassepp, löökpilliansambel Paukenfest, solistid Heli Veskus ja Mati Turi. Dirigeerib Risto Joost.

Suurem osa kontserte toimub võrratu akustikaga Tartu Jaani kirikus, kuid kontserdipaikade suhtes on ka üllatusi. Näiteks toimub kontsert "Ullud saxofonistid" Tartu raudteejaamas. Tavapäratu kontserdipaigaga soovivad festivali korraldajad juhtida tähelepanu Tartu jaamahoonele kui arhitektuuriväärtusele, samuti suhteliselt ökoloogilisele raudteetranspordile, mis ometi on viimastel aastatel Eestis taandunud kütust neelavate võimsate autode ees.

Pisut pöörasena tundub ka selle kontserdi esinejate valik. Kõrgprofessionaalist Rootsi saksofonivirtuoosi Anders Paulssoni kõrval esineb improvisatsioonilise programmiga muusikaprodutsendist amatöörsaksofonist Ulli A. Rützel. Duos Olav Ehalaga esitleb oma saksofonimängu oskust ka ärimees Rein Kilk, kelle hinnalist saksofonide kollektsiooni (15 tippklassi instrumenti!) saab uudistada Tartu jaamahoones välja pandud näitusel.

Festivali lõppkontserdil Tartu Raadi endisel nõukogude lennuväeosa territooriumil tuleb ettekandele Urmas Sisaski oratoorium "Pro patria", mis räägib eesti meeste sõjateedest läbi aastatuhandete. Muusikas on helilooja kasutanud stiliseeritud runoviise ja teemasid oma varasemast loomingust. Heakõlalises positiivse hõnguga teoses on nii pastoraalseid looduskirjeldusi kui ka viis ägedat lahingustseeni. Esitavad Eesti Kaitseväe orkester, Estonia Seltsi segakoor, kammerkoor A. Le Coq, Peeter Tooma (lugeja) ja Helen Lokuta (metsosopran). Dirigeerib Peeter Saan.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:55
Otsi:

Ava täpsem otsing