Välismaalasest omanik pole ärile halb

ÄP 11. juuli 2008, 00:00

EASi juhatuse esimees Ülari Alamets vastas eile aripaev.ee lugejate küsimustele.

Mitme Eesti ettevõtte uueks omanikuks on saanud välismaalased. Kuidas hoida Eesti ettevõtted eestlastele? Kas seda on üldse vaja?

1990ndatel oli erastamise järel Eestis välismaalaste käes veel suurem osa ettevõtteid. Välismaalastest omanikud on olnud olulised Eesti majandusedu kaasautorid.

Samas olen seda meelt, et kapitalil on rahvus ja see avaldub tavalisest selgemalt majanduslikult rasketel aegadel. Näiteks usun, et Tallinnas või Tõrvas asuva tehase sulgemise otsus on kindlasti kergem tulema kaugest peakorterist Stockholmis või Madridis.

Ettevõtete omandamine ja müümine on normaalne majandusprotsess. Muretseks pigem selle pärast, et ettevõtte osaluse ära müünud ettevõtja jääks ikka edasi ettevõtjaks, ega alustaks rantjee-elu.

Jaan Pillesaar väitis äsja, et Eesti majandus ei upu, aga meil on madal töötajatootlikkus ja vähe tarku töötajaid. Kas siis tasub üldse rääkida Eesti ettevõtete hoidmisest endale, peaksime pigem enam sisse tooma piiritaguseid valgekraesid, kes siin vägesid juhivad?

Tootlikkus ei ole kinni ainult töötaja tarkuses. Seda mõjutab ka kasutatav tehnoloogia, rakendatavad protsessid, omanike tarkus. Tulenevalt ettevõtte vajadustest võib olla otstarbekas tippspetsialistide värbamine välismaalt.

EASil on sügisel kavas avada programm, mille raames saame toetada ka välismaiste tippspetsialistide värbamist.

Mitu protsenti ekspordist on tootnud eestlastele kuuluvad ettevõtted? Kui palju SKPst?

EASi käsutuses ei ole täpset informatsiooni ettevõtete kapitali jaotumise kohta rahvuste vahel. Umbes 60-70% Eesti ekspordist annavad välisosalusega Eestis tegutsevad ettevõtted. Ekspordi maht omakorda moodustab ligikaudu 60% SKPst.

Arvan, et osaluse või ettevõtte müük pole sugugi halb, juhul kui saadud rahaga alustatakse uut nutikat ettevõtmist.

Milline on Teie seisukoht ettevõtte tulumaksusüsteemi kohta?

Olemasolev tulumaksusüsteem on Eestile toonud palju tuntust ja see on üks pluss Eestisse investeerimisel.

Konkurentsivõime seisukohast on väga oluline maksusüsteemi stabiilsus.

Kui palju on EASil sel aastal raha jagada ja kui palju kulub EASi jagatavast rahast sel aastal selle jagamisele?

EASi 2008. aasta kinnitatud eelarve on ligikaudu 3,1 miljardit krooni, sellest haldusliku iseloomuga kulud moodustavad umbes 5%.

Haldusliku iseloomuga kulude alla kuuluvad muu hulgas EASi kümne välisesinduse ja 18 turismiinfokeskuse kulud.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:38
Otsi:

Ava täpsem otsing