Kuul võib siiski olla vett

11. juuli 2008, 11:11

40 aastat tagasi tõid astronaudid Kuult
liivaproovidena pisikesi rohelisi ja oranþe klaaskerasid, mis uue uurimuse
kohaselt võivad tõestada, et Kuul leidus kunagi ja võib-olla leidub veel
praegugi vett.

Uue meetodi abil analüüsiti Kuu liivaproovide elementidesisaldust ning leiti tugevad tõendid vee olemasolu kohta 3 miljardit aastat tagasi. Ajakirjas Nature avaldatud uurimus võib toetada spekulatsioone, mille kohaselt Kuu varjatud kraatrites võib veel praegugi leiduda vett, kirjutas Reuters.

Enamik teadlasi usub, et Kuu tekkis Maa ja Marsi-suuruse taevakeha kokkupõrkel 4,5 miljardit aastat tagasi. Tohutu kokkupõrge sulatas mõlemad taevakehad ning saatis Maad ümbritsevale orbiidile tiirlema suures koguses sulanud materjali. Osa sellest materjalist kogunes lõpuks kokku, moodustades Kuu, kuid kokkupõrkel tekkinud kuumus oleks teoreetiliselt pidanud aurustama kõik kergemad elemendid nagu vesiniku ja hapniku, mida on vaja vee moodustumiseks.

Erik Hauri Washingtoni Carnegie teadusinstituudist arendas välja uue meetodi imepisikeste elemendikoguste avastamiseks proovidest. Tema töörühm kasutas meetodit vee jälgede avastamiseks Maa sulanud vahevööst. "Ühel päeval aga mõtlesin: miks mitte proovida seda Kuu vulkaanilise klaasi peal?” ütles uurimuses osalenud Browni ülikooli teadlane Alberto Saal. „NASA nõusoleku saamiseks kulus meil aga kolm aastat.”

Kosmoseagentuur ei tahtnud niisama lihtsalt loobuda osastki 1970. aastatel Apollo-missioonide käigus Maale toodud proovidest. Lõpuks said Saal, Hauri ja nende kolleegid 40 väikest klaashelmest, mis lubati analüüsideks katki murda.

Nende leitu keeras pea peale levinud teadmise, et Kuu on täiesti kuiv.

Saali töörühm ei leidnud küll otseselt vett, kuid nad tuvastasid vesiniku. Saadud tulemused sarnanesid vesiniku mõõtmistulemustega Maa vahevöö proovidest, kust lõpuks leiti ka vett. Teadlaste hinnangul näitavad uued tõendid, et proovis olnud vesinik aurustus Maal toimuvale sarnase vulkaanilise aktiivsuse käigus.

"Võime oletada, et Kuu sisemuses võis kunagi olla niisama palju vett kui Maa ülavahevöös,” ütles Hauri. „Veelgi huvitavam on aga järgmine küsimus: kui Kuu vulkaanid vabastasid 95 protsenti olemas olnud veest, siis kuhu kogu see vesi läks?”

Osa sellest võib siiani olla säilinud poolustel, külmununa varjatud kraatrites. Mitmed Kuu-missioonid on leidnud tõendeid selle väite toetuseks.

"Kui osa Kuu vahevööst sisaldab sama palju vett kui Maa vahevöö, kas võime sellest järeldada, et see vesi on pärit samast allikast?” küsis Prantsuse geoloog Marc Chaussidon oma kommentaaris ajakirjale Nature.

Sellele küsimusele vastamiseks on vaja rohkem analüüse. „Püüame NASA-lt veel proove välja pressida,” lubas Saal.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
12. August 2008, 19:13
Otsi:

Ava täpsem otsing