VIDEO: (Ääre ärid) Meremäe - elu veereb nagu hernes

11. juuli 2008, 00:00

Vallavanema kabinetis
meenete-auhindade kapil on tühi hansapudel. Vallavanem Peeter Sibul paneb
uudistamist tähele ning tema nägu vajub laia naeru täis. Selgub, et vaevalt
paari nädala eest, Võidupühal ametlikult avatud Meremäe vaatetorni avamisel
pakkus vallavalitsus omalt poolt rahvuslikku kangemat. „Kolm liitrit jagasime!
Rohkem polnud!,“ naerab Sibul ning lisab, et juba augustis toimub vaatetorni
juures suursündmus – Taarka filmi maailma esilinastus. „Kindlalt. Ain Mäeots
(filmi režissöör - toim.) lubas!“ Pidustused ja pühad on siinkandis
tavalised.

„Meil on vallas 107 juriidilist isikut registris, aga tegutsevaid on raudselt vähem,“ teab Sibul. „Tublid on Aarne Kiviste Põhjala talu, kasvatab teravilja ja sigu, siis Rein Kooseri Lõuna-Antsu talu, Seto Metall Obinitsas, teevad kõvasti allhanget, Põlva Teede paekivikarjäär, jah, see tuli mullegi üllatusena, et siinkandis paekivi leidub ja kaevata saab,“ paristab Sibul ning räägib, et vald saab kaevandamisest lisaks maksudele ka 1000 tonni killustikku koos pealelaadimisega. Ja vald otsustas, et jagab selle vallaelanikele, igaüks saab minna karjääri ja maksimaalselt 20 tonni sobiva suurusega killustikku kaasa võtta.
Vald ise killustikku eriti ei vaja, sest need teed, mis veel korras pole, need kohe saavad. Juba lähitulevikus saavad kõik valla teed mustkatte! Sel aastal juhtunud isegi nii, et kuna teeremondihankel kujunesid pakkumused odavaks, siis tehti enne planeeritud raha veest veel teinegi hange, ning saab vist isegi kolmanda ka teha. Majanduslanguse plussid.
Teedest veel niipalju, et seoses Schengeni tulekuga läks ka piiri valvamine oluliselt karmimaks ning kui näiteks Võmmorskis läks seni üks külatee praktiliselt piiri kõrvalt, nüüd tuli see üles künda ja kõrvale uus tee teha. Miljon krooni läks maksma, kuigi sel teel vaid üks majapidamine ning üks suvila.
Aga piirivalvest on kasu ka, leiab vallavanem – kuna piirivalvuritel on politseiõigused, on vallaelu üsnagi turvaline. „Me ei kaeba ega kurda, ega see virisemine väga palju ei aita,“ nendib ta.
Ja jutt veerebki justkui iseenesest kogu Meremäe asulat katvale wifile, värskele skatepargile, rulluisuradadele ja kohalikule bussijaamale (igas vähegi suuremas külas kogunevad noorukid omi asju ajama bussiootepaviljoni).
Vallavanem tahaks aga nagu öelda, et tema vallas nohisevad noored vaikselt arvutis või rulluisutavad. Ning tegelevad folklooriga.
„Kerde ja Cusworth (korvpalliklubi Tartu Ülikool/Rock peatreener Üllar Kerde ja tsenter Brian Cusworth - toim.) käisid siin, panin vabavisetes ära talle (Cusworthile - toim.), kuidagi sain viiest viis sisse, tal läks juba neljas mööda ning ta lõi käega,“ räägib Sibul. „Järgmisel päeval tulid poisid, et onu Peeter, anna palli! Ja siis tulid tüdrukud ka, et anna palli!“ või: „Meil on Setumaa Olümpiamängud plaanis, Mart Siimann (Eesti Olümpiakomitee president - toim.) käis siin ja ütles, et maru! Tehke jah. Aga me sel aastal vist ei tee, varjutab Pekingi ära.“
Kahetunnise jutuajamise lõpetab Sibul tõdedes: „Suuri probleeme ei mõistagi öelda. Ega ma ei arva, et kusagil kergem oleks, seal (mujal - toim.) omad probleemid.“
Elu on siinkandis nii chill, kui üldse olla saab, mõtisklen omaette. „Vabu kortereid meil enam pole,“ ütleb vallavanem justkui mõtteid lugenuna. Kuulutusteportaali andmetel maksab keskmine talumaja Meremäe vallas pool miljonit, kuid hinnad algavad paarisajast tuhandest. Pole paha.

Vana tsässon
Enam kui 200 aastat vana tsässon näeb välja, kui tavaline suitsusaun, mis miskipärast keset küla kiigeplatsile pandud. Alles terasel uurimisel torkab silma rist katusel.
Vallavanem käib veidi pettunult ümber lukus tsässoni ja räägib, kuidas see vundamendilt ikka täitsa maas ja uppis oli. Ning, et jumala hea, et see muinsuskaitse all pole – sai selle kenasti, suuremate sekeldusteta korda teha. Tsässoni tagaseinas näitab Sibul auke, tõepoolest, sein nagu sõelapõhi.
Nuka tagant kostub kriginat ja kolinat ning mööda veereb vanemat sorti maastur, saabub tsässoni perenaine Eevi Liinamäe, kes räägib, et on sealtsamast Serga külast pärit ning pea terve elu vallavalitsuses töötanud. Tõsi, alul küll külanõukogus.
Seejärel, kerge kummardusega astume sissegi. Ikoonid, altar, küünlad.
Vallavanem jätab meid arendusnõunikule.

Uus tsässon
Kuige küla uhiuus tsässon näeb välja kui suitsusaun, mis miskipärast tiigist väga kaugele ehitatud, vaid rist katusel reedab. Esimesena jõuab kohale must, koera välimuse, kuid hobuse suurusega loom. Õnneks sõbralik. Seejärel saabub seto hames karune mehemürakas, kämmal, kuhu mahub vähemalt päts saia, kui mitte kaks. Õnneks on temagi sõbralik. „Peost suhu, ikka peost suhu,“ vastab ta kavalalt silmi kissitades elu-olu kohta. Näitab, et tegelikult asus vana tsässon ennevanasti seal eemal, mõnekümne meetri kaugusel kaskede vahel, kuid kuna maamõõtja tahtis Leo arvates alusetult rikastuda, siis rajas kange mees palvekoja oma maale. Leo teinepool toob toast sõira, kotlette, paneeritud kanafileed, assortiikompvekke. Ikka kandik kandiku järel. Leo keerab korgi lahti. Paradiis. Leo toob vedruvankri välja, rakendab hobusegi ette ja teeb pildistajatele sõitu. Arendusnõunik Kadi Saarso räägib samal ajal, et jaanipäev algas neljapäeval ning kestab teisipäevani. Siis tulevad juba uued pühad.
Hiljem ütleb keegi, et just Tamme Leo sündimisest kuuldes hakkas vana juut nutma. Saa sa siis aru.

Küllätüvä tõrvaahi
„Tere, kas Ain Raal? Kas oleks võimalik tõrvaahju näha? Jah? Ja tegelikult, me vist olemegi teil juba värava taga,“ proovin Rikka-Ivvani talu peremehe ehmatust leevendada.
Raal on aga rahu ise. Tea, kas on põhjuseks äsjalõppenud (jube kuues - toim.) viiepäevane laste pillilaager, või möödunudöine jaanipidu Venemaal (tundub, et ta on värskelt voodist väljunud), kuid Raal on rahu ise. Vaikselt, tasa ja targu tutvustab ta oma kätetööd – 15tunnine kütmine annab ligikaudu 100 liitrit tõrva, kütteks kulub 7,5 kuupi puid. Liitri tõrva müüb ta maha 71krooniga. Eestis on vaid kaks tõrvapõletusahju, teine teises Eesti otsas – Saaremaal. Lisaks tärpentin. Ning süsi. Ülehomme 34 saav Raal murrabki parasjagu pead – kuidas süsi ja tärpentin ära kasutada ning kuidas ühest männipakust rohkem tõrva välja kütta. Ning mida teha soojusega – äkki teha kõrvale väike sepikoda? Nii või teisiti tuleb veel enne talve tehasele maja ümber ehitada. Ja telfer sisse panna, saab mugavam.
Kuid temagi ei muretse, toob esimese palve peale kambrist karmoška ning teeb mõned lood. Kassid näitavad, kuidas üks õige chill käima peab. Nakkab.

Vihmapilved
Obinitsas saame aga korvi. „Sellest olete te seal juba kirjutanud,“ ütleb kunstnik ja galerist, mitmekordne ülemsootska Evar Riitsaar telefonis raugel toonil. Räägin küll, et kirjutasime tema tapeeditöökojast, mitte hõbedatöökojast, kuid jah, saame korvi. Pildiinimesed tormavad pea, et liikuvast autost välja, kartuleid muldavat vanapaari pildistama-filmima. Hakkab sadama.

FAKTID
- Meremäe vald loodi saja aasta eest toimunud haldusreformi käigus, mil neli suuremat valda löödi 11 väiksemaks, täpsemalt, 23. mail 1922 ning kandis alul Obinitsa valla nime.
- 132 ruutkilomeetrit, 1256 elanikku
- 2007 a lõpu seisuga on Meremäe vallas 17 OÜd, 16 MTÜd ja 77 FIEt, domineerivad põllumajandus, loomakasvatus ja turism.
- Üle nädala kolmapäeviti käib Meremäe külas pangabuss
- Vallavanem Peeter Sibul kuulub reformierakonda ja naabermaakonnas asuva Veriora valla volikokku.
- Siit on pärit kunstnik Billeneeve, endine riigikogu liige, rahandusministri nõunik Rein Järvelill, praegune seto kuningas ehk ülemsootska Aare Hõrn, Võru maavanem Ülo Tulik, jalgrattalegend Aavo Pikkuus.
- Tsässonate kuningriik – vallavanema sõnul asuvad pooled setumaa 22 tsässonast Meremäe vallas.
- Üdini positiivne paik, näiteks SLÕhtulehes ilmus viimane Meremäest negatiivis kõnelev uudis pea aasta eest, mullu septembri alul ning seegi kõneles Meremäe-Obinitsa kooli reformimisest.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
26. September 2008, 12:59
Otsi:

Ava täpsem otsing