Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Näljutamine pole kokkuhoid
Selle aasta märksõna number üks on kahtlemata kokkuhoid, elu lihtsalt dikteerib seda. Aga nii kulutada kui ka kokku hoida saab arukalt - nii, et elu kehval ajal päris seisma ei jääks. Kokkuhoiusoovitus, mis sobib väga hästi ühele inimesele või ka firmale, ei pruugi teise juures üldse tulemust anda ja võib olukorra veel hullemaks muuta - ei ole kaht täpselt samade võimalustega inimest ega firmatki.
Inimesed on tarbimist nii palju koomale tõmmanud, et see annab valusalt tunda ka käibemaksu laekumises riigieelarvesse. Ettevõtjad kärbivad turundus- ja koolituskulusid, mõned koondavad töötajaid, paljud on jäänud ootama investeeringuiks paremaid aegu. Valitsus on olnud kahekordselt hädas - nii tänavuse kui ka tuleva aasta riigieelarvega ja on pidanud soove-plaane topelt tagasi hoidma.
Need, kes polnud halvaks ajaks plaani B varem valmis mõelnud, nagu näiteks riik, on praegu tõsistes raskustes - tuleb teha ulatuslikke kärpeid. Nii võib aga kergesti pea kaotada ja kulusid sealt kokku tõmmata, kuhu peaks praegu võib-olla hoopis raha juurde suunama. Näiteks investeerimisprojektid, mis tõotaksid tulevikus lahedamaid olusid.
Tänases Äripäevas avaldatud uurimuse järgi on Eesti inimese traditsiooniline säästukoht endiselt oma kõht - kui millegi muu arvelt enam kokku hoida ei anna, tõmmatakse püksirihm koomale. Nii panid eestlased Vene ajal eramud püsti ja soetasid sõiduriista. Ja samamoodi käib see praegugi. Järgmisena tõmmatakse koomale kütusekulusid.
Kui hädavajalikest kulutustest raha üle jääb, siis panga arvelduskonto on see viimane koht, kus seda hoida - inflatsioon ampsab sellest hea osa. Pigem tasub vaadata investeerimishoiuse poole - teenida on võimalik rohkem, kui inflatsioon ära süüa jõuab. Võib soetada aktsiaid. Näiteks soovitab kõrvalveerus erainvestor Stefan Andersson väljaüürimise eesmärgil soetatud korteri maha müüa ja aktsiaid osta. Ahvatlevad tunduvad ka energiafirmade aktsiad. Aga kui eluaset ikka hädasti vaja, siis pole ju mõtet majaehitust edasi lükata - just praegu on ehitusmaterjalid odavamad ja ehitusmehed kättesaadavamad kui mullu.
Ettevõtjailgi tasub kaaluda, kas on õige koolitustele jms kriipsu peale tõmmata - tasuks ehk hoopis panustada võtmetöötajatele ja pigem koondada paar töötajat, kui hädavajalik investeering üldse tegemata jätta.
Teadlased on jõudnud järeldusele, et vähem süüa on kasulik - eluiga on pikem. Kuid näljutamise tulemus võib olla letaalne. See kehtib nii inimese kui ka ettevõtte puhul. Kindlasti leiab igaüks endale sobivaima säästurežiimi - ja selleks vihjeid tänasest lehest - ning oleme tuleval aastal tugevamad kui tänavu.
Autor: ÄP