Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Nälg võib teha õnnelikuks

15. juuli 2008, 10:23

Nälgimisega võib kaasneda õnnetunne.
Põhjuseks võib olla evolutsiooni käigus välja kujunenud mehhanism, mis peaks
innustama leidma ise toitu, et mitte kellegi teise toiduks langeda.

Kui keha tahab märku anda, et vaja oleks rohkem kaloreid, tõuseb kehas hormooni greliin tase. Greliin tugevdab näljatunnet, kuid värske uuringu tulemustest selgub, et kõrvalmõjuna võib sama hormoon toimida ka stressimaandajana, kirjutas LiveScience.

Teadlased manipuleerisid hiirtel greliini tasemega, nii pandi osa hiiri kalorivaesele toidule, teistele süstiti greliini ja osa hiiri muudeti geneetiliselt greliini suhtes tundetuks.

Hiired, kellel oli greliini toime pärsitud, näisid depressiivsetena. Kui nad tõugati sügavasse vette, ei teinud nad vähimatki katset välja ujuda. Labürindis jäid nad passima sissepääsu juurde. Kui nad pandi kokku teiste hiirtega, hoidsid nad rohkem omaette. Alles siis, kui neile oli antud väike kogus antidepressante, muutusid nad seltsivamaks.

Seevastu need hiired, kelle veres oli greliini suures koguses, ujusid vees innukalt ja tormasid labürindis väljapääsu otsima. Samuti nuuskisid nad huviga uues keskkonnas ning olid seltsivad.

Teadlased usuvad, et hiired on sellistes katsetes heaks analoogiks inimesele. Värske uuringu tulemusi käsitlev artikkel ilmub ajakirja Nature Neuroscience juulinumbris.

Teadlased oletavad, et nälja tõttu tekkinud õnnetunne on kohastumus. Looduses toidu hankimine nõuab kontsentreerumist, selget pead ning tihti ka koostööd.

Kui näljatundega kaasneks masendus ja uimasus, lõpetaks loom looduses mõne teise looma lõugade vahel. Greliin motiveerib ja aitab keskenduda eesmärgile: leida toitu.

Nälg pole ainus stressifaktor, mis greliini taset tõstab. Samamoodi mõjub ka sotsiaalne ärevus. Kui hiir viidi kokku mõne vanema hiirega (inimühiskonnas võiks vasteks olla ülemus), tõusis greliini tase tunduvalt ning püsis kõrgemal mitu nädalat.

Kõrgenenud greliinitase võib olla põhjuseks, miks pingeseisundites inimesed kipuvad liigselt sööma. Kui stressist tekitatud näksimist õnnestub vältida, püsib greliinitase kõrgel ning aitab meil stressiga efektiivselt hakkama saada.

Tegelikult pole näljatundes muidugi midagi rõõmustavat. “[Nälja depressioonivastast] toimet ei koge tegelikult enne, kui kehakaalust on kaotatud umbes 10-15 protsenti,” ütles uuringut juhtinud Michael Lutter Texase ülikooli meditsiinikeskusest. Kuid greliinist on võimalik jääda sõltuvusse, mis võib olla seletus, miks anorektikute ravi on nii vaevaline.

Sama nähtus võib ka seletada, miks USAs laialt levinud kalorikärpijate liikumises osalejad on nii kõrgelt motiveeritud. Liikumine on võtnud lipukirjaks terve rea loomkatseid, kus on näidatud, et süües 20-30 protsenti vähem, võib elu pikeneda umbes neljandiku võrra. Möödunud aasta märtsis avaldas Journal of the American Medical Association artikli, millest selgus, et kalorikärpijad teevad nii kahju oma luustikule, lihastele, neil esineb kurnatust, kõhukinnisust, uimasust ning muid halva enesetunde sümptomeid.

Kuigi kalorite kärpimise vananemisvastasel toimel võivad olla muud põhjused, ei imestaks Lutter vähimalgi määral, kui vähem söömine tõstaks kalorikärpijatel ka tuju.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. November 2008, 19:31
Otsi:

Ava täpsem otsing