Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Berliinis väärtustatakse oma juuri
Berliinist oli pärit suurem osa möödunud sajandi 20ndatel laineid löönud modernistlike ehitiste ideedest, kuid siiani ei oldud linna Bauhausi sotsiaalmaju eriti tunnustatud.
Pärast Esimest maailmasõda ja keisririigi kokkukukkumist jäi kaotaja Saksmaa suurde vaesusse. Olukorra leevendamiseks pakkusid verinoore kunstikooli Bauhausi arhitektid välja ideid, kuidas tuua töölisklass räpastest ülerahvastatud üüribarakkidest välja.
Arhitektidele oli ühelt poolt ideaaliks hubasus, unistus õndsast elust, aga ka inimväärsed elamistingimused. Weimari vabariik kehtestas reeglid, kus igal uuel korteril pidi olema eraldi köök ja pesuruum, rõdu. Nüüd elementaarsed nõuded tundusid toona ennekuulmatud ja omandasid roosaka poliitikaga riigis sotsiaalehituse mõõtmed.
Valminud kõrge kivikatuse ja tihedaruuduliste akendega hooned kehastavad sakslastele senini kodusust.