Alajõe: 150 miljoniga Eesti tuntuks?

Aili Sandre 16. juuli 2008, 12:43

EASi juhatuse liikme Maria Alajõe hinnangul
ei ole 150 miljonit krooni - summa, mis tekitas säästurežiimile ülemineku
ajal avalikkuses palju nurinat - Eesti kui reisisihi reklaamimiseks palju.

"Võib küsida, kas enne tuleb reklaam või toode. Kui ettevõtja puhul tunduks küsimus kentsakas, siis riigi puhul on asi keerulisem. Millal on riigis piisavalt tooteid, et tasuks neid reklaamida? Millal on pakkumine piisavalt kvaliteetne? Kahtluseta on Eestil hulk plusse, millele saab ja tuleb turisti tähelepanu tõmmata, ning ka miinuseid, mida tuleb veel plussideks muuta," arutleb Alajõe Äripäevale saadetud kommentaaris. "Parimate tulemuste saavutamiseks tuleb Eestit kui reisisihtkohta korraga nii arendada kui tutvustada. Ja kui sisu loomiseks läheb otse või kaude üle kahe miljardi, tundub 150 miljonit sisu reklaamimiseks juba hoopis teise summana."

Selge on, et turismi tuleb raha panna - turism on eksportiv sektor, mille kaudne mõju ulatub paljudesse majandusvaldkondadesse, toonitab Alajõe. Kuigi selle aasta alguse turismi tulemused on positiivsemad kui EAS julges loota, on Alajõe sõnul kerkinud hinnad ja välisturistide esmase huvi kustutamine teinud oma töö ning sektoril tuleb ennekõike välisturistidele pakkuda uusi põhjusi tulla Eestisse ja korduvalt. Riigi ülesanne on esmajoones tegevused, mida üksik ettevõtja ei saa või ei suuda teha, kuid millest on kasu paljudele ning selleks on Alajõe sõnul kindlasti Eesti kui reisisihi tutvustamine välismaal, kuid see pole kaugeltki kõik.

Järgnevalt tutvustab Maria Alajõe EASi tegemisi turismi edendamiseks:

"2007–2013 jätkub turismiettevõtjate tootearendus- ja turundusprojektide toetamine. Ettevõtjatele ning avalikule ja kolmandale sektorile suunatud turundustoetuse programmid avanevad juunis. Lisaks Eesti turismivõimaluste esitlemisele riigi poolt tuleb ettevõtjatel ja piirkondadel võimendada sõnumit oma konkreetsete pakkumiste tutvustamisega. Vaid ühine sihiteadlik turundustegevus aitab viia meie sõnumi maailma. Seda mõistsid need ettevõtjad ja linnad, kes ühiselt asutasid konverentsiturismi edendamiseks Eesti Konverentsibüroo, mida ka EAS toetab.
Kuid ainult turundusest on vähe pikaajalise huvi hoidmiseks, peamine on pakkumine ise.

Turismisektori investeeringute toetuseks on kavas suunata 423 miljoni krooni. Ettevõtjale on sõnum selge: pelgalt tegevustoetust ei jagata, peamiseks kriteeriumiks on arenguplaanid. Toetame unikaalseid, hästi eristuvaid tooteid, mis kannavad rahvuslikku identiteeti, kasutavad Eesti potentsiaali ja võiks saada turismimagnetiks. Eelmisest rahastamisperioodist võib nimetada näiteks Laitse ralliparki, Toila Terme ning Sangaste Rukki Restorani ja Külalistemaja – projekte, mis vahva idee ja elujõuliste äriplaanidega silma paistnud.

Turismimajandust ei saa aga rajada üksikutele pärlitele, olulised on ka laiema kõlapinnaga arendused. Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise programmi raames saavad omavalitsused ja MTÜd toetust kultuuri- ja loodusväärtuste eksponeerimiseks ning külastuskeskuste, muuseumide, matkaradade ja turismiobjektide tugiinfrastruktuuri arendamiseks. See on otseses mõttes Eestimaa kordategemise toetus, kuivõrd toetusega võetakse uuel kujul taas kasutusele ka endisi militaar-, tööstus- või põllumajandusalasid.

Kui 2004–2006 oli programmi toetuste maht 218 miljonit, siis 2007–2013 on plaanitav summa juba 1,5 miljardit krooni. Edukad projektid olid näiteks Mooste mõisa meistrite hoovi käivitamine, Pokumaa ja kilplaste teemapargi väljaarendamine, Pärnu rannapromenaadi ehitamine. Uue rahastusperioodi esimene toetus läks selleks, et lõpetada Viljandi Pärimusmuusika Keskuse rajamine, mis avaldab oma tegevusega mõju laiemalt regioonile ja kogu Eestile.
Nimetatule lisandub ligi 800 miljonit krooni eurotoetust üleriigilise tähtsusega kultuuri- ja turismiobjektide arendamiseks.
Sama oluliseks kui heade ideede toetamist peab EAS innustada ettevõtjaid leidlikult mõtlema. Koos partneritega oleme välja töötanud turismi tervikliku koolitus- ja arendussüsteemi.

Kvaliteediprogrammis osalejad saavad võimaluse aasta jooksul kogenud ekspertide abil läbi analüüsida kogu oma ettevõtte tegevuse. Lisaks korraldab EAS koolitusi kitsamates valdkondades, milles Eestil on suur potentsiaal, näiteks loodus- ja mõisaturism.
Pean vajalikuks kõiki tegevusi, mis tootearendust motiveerivad. Esmakordselt osalesid Eesti regioonid tänavu EASi vahendusel Euroopa turismiaarete konkursil, mille äsjane võitja Viljandi saab loodetavasti ka üleeuroopalise tähelepanu osaliseks. Igal aastal tunnustame Ettevõtluse Auhinna konkursil parimaid turismiettevõtteid. Tänase maailma märksõnad on veeb ja info. Praegu uuendame veebilehte www.visitestonia.com, kuhu tehakse ca 1,5 miljonit külastust kuus. Soovime luua mugavaid võimalusi reisi kavandavale turistile ning pakkuda ka head info- ja töökeskkonda turismispetsialistidele ja -ettevõtjatele. Maakondades teenindavad Eesti külalisi turismiinfo- ja külastuskeskused, tuues regioonidele majanduslikku kasu."

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
16. July 2008, 13:22
Otsi:

Ava täpsem otsing