California pank tõi päikese välja

Tõnis Oja 18. juuli 2008, 00:00

Ehkki USA suuruselt viienda panga ja suuruselt teise eluasemelaenude andja eelmise kvartali kasum langes pea veerandi võrra 1,75 miljardi dollarini ehk 53 USA sendini aktsia kohta, oli see kolm senti enam, kui ennustasid analüütikud. San Franciscos asuva peakontoriga panga käive kasvas 16 protsendi võrra rekordilise 11,5 miljardi dollarini ning pank teatas dividendide tõstmisest kümnendiku võrra 34 USA sendini kvartalis (USA börsiettevõtetel on tavaks maksta dividende kord kvartalis).

"See, mida Wells on teinud, on äärmiselt tähelepanuväärne näidisjuhtum selle kohta, kuidas teha asju õigesti," kommenteeris investeerimiskeskuse Yared Investment Research peastrateeg Georges Yared panga otsust uudisteagentuurile Bloomberg. "Fakt, et neil on võimu tõsta dividende, räägib mulle, et väikseimagi ärikeskkonna paranemise korral lähevad numbrid veel paremaks," lisas ta.

Wells Fargo maksab nüüd aktsionäridele omanikutulu 1,36 dollarit aastas, mis teeb aktsia dividenditootluseks viis protsenti.

Well Fargo finantsjuht Howard Atkinson kinnitas, et pank pakkus eluasemelaenu ka riskantsetele klientidele, kuid hoidus eemale optsioonidega seotud intressitoodetest ja negatiivse amortisatsiooniga laenudest, mille tagajärjel hakkasid võlad järjest suurema kiiruga kuhjuma. "Need on väga erinevad tooted, mida pakkusid teised eluasemelaenude andjad," kinnitas Atkinson, "seetõttu oleme ka hoopis teises olukorras."

Muidugi ei jätnud eluasemelaenu kriis mõjutamata ka Wells Fargot. Oli ju California üks piirkondi, kus riskantsetele klientidele hüpoteeklaenude andmine enim õitses. Kodupank pidi möödunud kvartalis seetõttu maha kandma kolm miljardit dollarit.

Veel aasta alguses hoiatasid mõnedki analüütikud, et Wells Fargol võib tekkida probleeme kapitali adekvaatsusega. Ettevõtte aktsia hind oli aasta algusest kukkunud 32 protsenti võrrelduna S&P 500 pangandusindeksi 41 protsendiga. Nüüd tegi aktsia ühe päevaga pooleaastase kaotuse tasa. Dividendide suurendamine peaks tähendama aga seda, et kapitali adekvaatsuse probleem on päevakorrast maas.

Teisest küljest tõi krediidikriis kaasa suuremad laenumarginaalid, aga ka kõrgemad tasud hüpoteeklaenude ja krediitkaartide teeninduselt ning kindlustuspreemiate kerkimise. "Me oleme üks väheseid panku, kellel on kapatsiteeti taoliste võimaluste ära kasutamisel," vahedas finantsjuhi sõnu Financial Times. Tema sõnul on pank suurendanud turuosa keskmise suurusega ettevõtete kommertsturul, kinnisvaralaenude jaeturul, investeerimisfondide ning varahaldusturul.

Et tegemist on hea ja hästi juhitud pangaga viitab ka asjaolu, et legendaarne Warren Buffett on viimasel ajal suurendanud oma osalust ning tema juhitud Berkshire Hathaway on 8,8 protsendiga panga suurim aktsionär. Möödunud aasta 27. juunil sai panga tegevjuhiks senine tootmisjuht John Stumpf. Mehed mängivad regulaarselt koos bridži.

Alates 1985. aastast on Wells kasvatanud aktsionäride vara keskmiselt 21 protsenti aastas, kirjutas Financial Times aasta tagasi.

Autoril on Wells Fargo aktsiaid.

Wells Fargo asutasid California kullapalaviku ajal 1852. aastal kaks tuntud ärimeest Henry Wells ning William G. Fargo.

Samad mehed olid paar aastat varem loonud postifirma, millest nüüdseks on saanud USA suuremaid finantsasutusi American Express.

Majandusleht The Wall Street Journal kirjutas möödunud kevadel, kuidas Wells Fargo on oma enam kui 150 aasta pikkust ajalugu edukalt ära kasutamas rikaste klientide värbamiseks. Nimelt on pangas tööl Stanfordi Ülikooli endine ajalooprofessor Andy Andreson, kes alguses tegeles panga arhiivide korrastamisega ning nüüd kasutab arhiiviandmeid rikaste perekondade leidmiseks.

Andreson tutvustab neile perede genealoogiat ja paljudel juhtudel toovad nad vähemalt osa oma varadest panka.

Wells Fargo hinnangul on tänu ajaloolasele lisandunud panka vähemalt miljard dollarit jõukate klientide vara.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:38
Otsi:

Ava täpsem otsing