Looming põgenikuteest

Ragne Nukk 18. juuli 2008, 00:00

1908. aastal Kuressaares sündinud ning 1930-1935 Pallases õppinud Eerik Haamer oli Nikolai Triigi õpilane. "Triigist rohkem mõjutas Haameri varast stiili koolikaaslase Kaarel Liimandi mahlakas pahtlimaal," selgitas näituse kuraator ja peagi ilmuva kataloogi autor Reeli Kõiv. Haameri kooliaegsetes töödes on tunda ka Karin Lutsu mõju.

1944. aastal Rootsi põgenenud kunstniku Eestis valminud tööd on hästi tuntud, näiteks "Pime", "Põud", "Noor ema" ja "Härg tümas". Peamiselt iseloomustab neid töid pruunikas maavärvides koloriit ja inimeste igipõliste eluraskuste kujutamine. Nende maalidega kangastubki Eerik Haamer Eesti vaataja ees veidi raskepärase, kuid realistliku ning filosoofilise kunstnikuna.

Eelnevalt Tartu kunstimuuseumis üleval olnud näitus on äärmiselt tänuväärne just sellepärast, et näitab ka Haameri teistsugust palet. Pärast Rootsi põgenemist leevendab kunstnik oma igatsust kodumaa järele mitmete Ruhnu-teemaliste maalidega. Samuti avastab kunstnik põhjamaist elu ja maastikke.

1950ndate lõpul reisis Haamer Hispaaniasse ja Portugali. Nendest reisidest inspireeritud maalidel on esimest korda näha kunstniku käekirja muutumist kergemaks ja õhulisemaks.

Siit edasi muutub ka muidu nukrates toonides värvipalett kohati lausa kriiskavalt säravaks. Kunstniku sotsiaalne närv ei kao aga kuhugi. Karmi irooniaga kujutab Haamer rootslaste jõudeelu rannas ning teeb omamoodi huvitava repliigi kunstiajaloos levinud motiivile mäejutlusest.

Rootsi eluga kohanemisest paistavad rääkivat pildid laste pidudest, kuhu on kokku koondatud kõik armsad Rootsi lastekirjanduse tegelased. Teisest küljest räägib maal "Kunstnik rahva keskel" pigem Haameri suutmatusest end uues ühiskonnas sisse seada.

Eerik Haamer on oma loomingus harrastanud suurtele ning monumentaalsetele lõuenditele maalimist. Viimane on ainuõige viis tema fantastiliste värvimängude edasiandmiseks põtrade lahutamise traditsioonist, mida kunstnik ise Kesk-Rootsis jälgimas käis.

Haamerit tuntakse kui inimeste maalijat. Need inimesed polnud kunagi konkreetsed isikud, vaid üldistused kindlate ideede ja tundmuste kehastusest. Kuid 1960ndate algusest on temalt pärit sari pea-aegu abstraktseid maale. Nende aluseks on siiski olnud erinevad loodusvormid ja nende kombineerimine. Selle tulemuseks olid värvikirevad ja kohati reljeefsed maalid merepõhjast ja samblikest.

Eerik Haameri looming muutus Rootsi perioodil täielikult, kuid teemad jäid samaks. Niimoodi jätkas kunstnik võõrsil olles Eestis armsaks saanud kalurite ja rannaelu kujutamist.

Enamik Haameri küpse ea töid on Rootsi erakogudest. Kumu näitus on hea võimalus näha teistsugust Haamerit. Samas jutustab väljapanek ühe põgeniku saatusest ja selle kajastumisest läbi kogu tema elu.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:55
Otsi:

Ava täpsem otsing