Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Novaatori uudised

Villu Päärt 18. juuli 2008, 00:00

Nälgimisega võib kaasneda õnnetunne. Põhjuseks võib olla evolutsiooni käigus välja kujunenud mehhanism, mis peaks innustama leidma ise toitu, et mitte kellegi teise toiduks langeda.

Kui keha tahab märku anda, et vaja oleks rohkem kaloreid, tõuseb kehas hormooni greliin tase. Greliin tugevdab näljatunnet, kuid värske uuringu tulemustest selgub, et kõrvalmõjuna võib sama hormoon toimida ka stressimaandajana, kirjutas LiveScience.

Teadlased manipuleerisid hiirtel greliini tasemega, nii pandi osa hiiri kalorivaesele toidule, teistele süstiti greliini ja osa hiiri muudeti geneetiliselt greliini suhtes tundetuks.

Hiired, kellel oli greliini toime pärsitud, näisid depressiivsetena. Kui nad tõugati sügavasse vette, ei teinud nad vähimatki katset välja ujuda. Labürindis jäid nad passima sissepääsu juurde. Kui nad pandi kokku teiste hiirtega, hoidsid nad rohkem omaette. Alles siis, kui neile oli antud väike kogus antidepressante, muutusid nad seltsivamaks.

Seevastu need hiired, kelle veres oli greliini suures koguses, ujusid vees innukalt ja tormasid labürindis väljapääsu otsima. Samuti nuuskisid nad huviga uues keskkonnas ning olid seltsivad.

Teadlased usuvad, et hiired on sellistes katsetes heaks analoogiks inimesele. Värske uuringu tulemusi käsitlev artikkel ilmus ajakirja Nature Neuroscience juulinumbris. Teadlased oletavad, et nälja tõttu tekkinud õnnetunne on kohastumus. Looduses toidu hankimine nõuab kontsentreerumist, selget pead ning tihti ka koostööd.

Kui näljatundega kaasneks masendus ja uimasus, lõpetaks loom looduses mõne teise looma lõugade vahel. Greliin motiveerib ja aitab keskenduda eesmärgile: leida toitu.

Nälg pole ainus stressifaktor, mis greliini taset tõstab. Samamoodi mõjub ka sotsiaalne ärevus. Kui hiir viidi kokku mõne vanema hiirega (inimühiskonnas võiks vasteks olla ülemus), tõusis greliini tase tunduvalt ning püsis kõrgemal mitu nädalat.

Kõrgenenud greliinitase võib olla põhjuseks, miks pingeseisundites inimesed kipuvad liigselt sööma. Kui stressist tekitatud näksimist vältida, püsib greliinitase kõrgel ning aitab meil stressiga efektiivselt hakkama saada.

Tegelikult pole näljatundes muidugi midagi rõõmustavat. "Nälja depressioonivastast toimet ei koge tegelikult enne, kui kehakaalust on kaotatud umbes 10-15 protsenti," ütles uuringut juhtinud Michael Lutter Texase ülikooli meditsiinikeskusest.

Greliin - hormoon, mis tugevdab näljatunnet

Greliinist on võimalik jääda sõltuvusse, mis võib olla seletus, miks anorektikute ravi on nii vaevaline. Sama nähtus võib ka seletada, miks USAs laialt levinud kalorikärpijate liikumises osalejad on nii kõrgelt motiveeritud.

Liikumine on võtnud lipukirjaks terve rea loomkatseid, kus on näidatud, et süües 20-30 protsenti vähem, võib elu pikeneda umbes neljandiku võrra. Möödunud aasta märtsis avaldas Journal of the American Medical Association artikli, millest selgus, et kalorikärpijad teevad kahju oma luustikule, lihastele, neil esineb kurnatust, kõhukinnisust, uimasust ja muid halva enesetunde sümptomeid.

Kuigi kalorite kärpimise vananemisvastasel toimel võivad olla muud põhjused, ei imestaks Lutter vähimalgi määral, kui vähem söömine tõstaks kalorikärpijatel ka tuju.

Ajus vask- ja tsinkioonide käitlust reguleeriv katseravim PBT2 parandab märkimisväärselt geneetiliselt esile kutsutud Alzheimeri tõvega hiirte vaimset seisundit.

Sellele viitavad selged muutused hiirte käitumises ilmnevad juba paari päevaga, näitab ajakirjas Neuron avaldatud uurimus, kirjutas Eesti Geenikeskus.

Enamasti pärast 65. eluaastat algav Alzheimeri tõbi on raske närvisüsteemi haigus, mis põhjustab lõviosa dementsuse juhtudest.

Kuivõrd Alzheimeri tõvesse haigestumine maailmas kasvab, on selle haiguse uurimine muutunud väga populaarseks.

Kuigi Alzheimeri tõvele pole siiani head ravimit leitud, on tänu mahukale uurimistööle üsna hästi teada haiguse tekkepõhjus: sünapsitesse ehk neuronitevahelistesse kontaktidesse moodustuvad amüloid beeta (Aß) nime kandva peptiidi ladestused, mis takistavad neuronite suhtlemist.

On teada, et sünapsi normaalseks talitluseks olulised vask- ja tsinkioonid osalevad selliste ladestuste moodustumisel. Üldistatult võib öelda, et sünapsi sees annavad üleliigsed vase ja tsingi kogused Aß-ladestuste tekkele hoogu juurde, rakusiseselt aga käivitavad mehhanisme, mis nendega võitlevad. Alzheimeri tõve puhul näib olevat paigast nihkunud tasakaal nende metallide rakusisese ja -välise reservuaari vahel.

Austraalia teadlaste juhitud töös uuriti vask- ja tsinkioone siduva ravimi PBT2 mõju Aß-ladestustele, mis tekivad transgeensete, nn Alzheimeri hiirte ajus. Suukaudselt manustatud PBT2 käivitas tundide jooksul Aß-ladestuste lagundamise, üllatuslikult aga võimaldas juba paari päeva pärast täheldada paranenud ajutegevusele viitavaid märke hiirte käitumises.

PBT2 on läbimas kliiniliste katsetuste viimaseid etappe. Kui suurtes katsegruppides ei ilmne ootamatuid kõrvaltoimeid, jõuab ravim tõenäoliselt lähiaastate jooksul abivajajateni.

Tartu ja Tallinna üliõpilased hakkavad ehitama satelliiti eesmärgiga saata see Maa orbiidile.

Ettevõtmine on ainulaadne, sest kuigi Eesti teadlased on ehitanud Nõukogude Liidu kosmoseprogrammi tarbeks kõrgtehnoloogilist aparatuuri, pole viimased 15 aastat selles vallas midagi tehtud. Kunagi varem pole eestlased satelliite ehitanud ega neid orbiidile andmeid edastama lähetanud.

Tartu Ülikooli füüsika instituudi kosmose- ja militaartehnoloogia töörühma juhi Mart Noorma sõnul vastab satelliidi suurus rahvusvahelistele reeglitele: mass 1 kilogramm ja ruumala 1 liiter.

See, mida satelliit kosmoses tegema hakkab, on Noorma sõnul praegu veel lahtine. Võimalikud variandid on kaugseire, astronoomiauuringud või mõni meelelahutuslikum ülesanne. "Näiteks saab noormees selle satelliidi abil saata sõnumeid, mida teisel pool maailma asuv tüdruksõber maha laeb," tõi Noorma näite.

Tehiskaaslase üleslennutamine läheb maksma vähemalt 400 000 krooni. Võimalik oleks selles vallas teha koostööd Venemaa, India, Euroopa kosmoseagentuuri või NASAga.

Noorma sõnul on projekti esimeses faasis õnnestunud hankida 200 000 krooni, mis on vajalik Tartusse ülikooli füüsikahoone katusele tugijaama ehituseks. Samuti on kaks projektiosalist saanud stipendiumid välismaal õppimiseks. Silver Lätt töötab aasta Euroopa kosmoseagentuuri juures ning Kaupo Voormansik õpib Skype'i toel aasta rahvusvahelises kosmoseülikoolis.

Satelliidiehitajate hulgas on üliõpilasi nii Tartu Ülikoolist kui ka Tallinna Tehnikaülikoolist. Tudengid peavad satelliidi valmisehitamisele lisaks leidma ka rahastajad, saama loa satelliidi kosmosesse lennutamiseks ning leidma seadmele rakenduse. Õppejõud aitavad vaid nõuandva häälega.

Paljudes maailma ülikoolides ehitavad tudengid satelliite, eriti levinud on see USA ülikoolides. Esimene Euroopa tudengite ehitatud satelliit lennutati Venemaa kanderaketiga üles 2005. aasta sügisel.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:38
Otsi:

Ava täpsem otsing